EESTI TEADLASED ⟩ Eesti vajab elukaareüleseid pikaajalisi terviseuuringuid

Noorte sportlaste terviseuuring. Pilt on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Praegu sündivate laste pikem ennustatav eluiga võrreldes eelmiste põlvkondadega peegeldab heaoluühiskonna elutingimuste soodsat mõju laste, noorte ja täiskasvanuea terviseriskide maandamisel. Samas avalduvad kroonilised haigused üha nooremas eas ja tervena elatud aastate arv on visa suurenema, kirjutavad Tartu Ülikooli inimese geneetika professor, akadeemik Maris Laan, Tartu Ülikooli neuroloogia professor, kliinilise meditsiini instituudi juhataja Pille Taba ja Tartu Ülikooli dermatoloogia ja veneroloogia professor, meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Külli Kingo.

Veebruaris avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni raporti järgi on Euroopas üks viiest noorest kimpus vaimse tervisega, iga kaheksas kooliõpilane on rasvunud ning elukaare teisel poolel on tõusutrendis südameveresoonkonna haigused, kasvajad ja dementsus.

Sünnihetkel on tervise tugevaimad mõjutegurid lapseeas avalduvad pärilikud haigused. Elukaare jooksul kasvab järk-järgult inimese enda elustiili ja perekondlike harjumuste, elukeskkonna ja muude tervist mõjutavate tegurite tähtsus: nakkused, õnnetused, sotsiaalne keskkond, ligipääs arstiabile, aga ka haridus, elukoht ja terviseteadlikkus. Aga ainult ühele mõjutegurile keskendunud teadusuuringud ei ole piisavad, et analüüsida terviseriske ja leida neid maandavaid tõhusaid sekkumisi.