/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/05/29/16877684t1h4e15.jpg)
- Elektri hinna kujunemisel on oluline ka tarbijate hulk.
- Valitsuse energiapoliitika on kaootiline.
- Subsiidiume taastuvenergiale tuleb vältida.
Reedene Postimees kirjutab Cambridge’i Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühisraportist, mille järgi ähvardab Eestit elektritootmisesse üleinvesteerimise oht, sest kliimaministeerium ja Elering ennustavad elektritarbimise kasvu 2035. aastaks, kuid raporti järgi pole see kasv sugugi kindel. Kliimaministeeriumi ja Eleringi prognoosid on erinevad, jäädes 10 ja 15 TWh vahele, kui praegu on Eesti aastane tarbimine umbes kaheksa TWh.
Raporti järgi moodustavad üha enam elektri hinnast võrgutasud, süsteemiteenused, maksud ja subsiidiumid. Kui elekter märkimisväärselt kallineb, siis on loogiline eeldada tarbimise vähenemist ning sellisel juhul võibki juhtuda, et meil on investeeritud elektritootmisesse rohkem, kui me tegelikult tarbime.
Valesid prognoose on meil olnud varemgi – meenutagem kasvõi ennustust, nagu kasvaks elektriautode hulk Eestis hüppeliselt. Säärane prognoos tekitas muuhulgas Euroopa Liidu direktiivi, mille järgi peavad kaubanduskeskused oma parkimisplatsid miljardite eurode eest kaabeldama. Aga elektriautode osakaal autodest on Eestis endiselt väike.
Niisiis tundub, et Eesti energeetikapoliitika on ära unustanud vana hea turu. Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter pidas neljapäeval Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakonverentsil kõne, milles pidas parimaks, kui poliitikud ei sekkuks üldse toetusideedega Eesti elektriturgu. «Pole vaja seda juttu rääkida, et ilma toetusteta päikese- ja tuulepargid ei tule! Tulevad!» ütles Sutter.
Energeetikas liigub nii suur raha, et see tekitab tavalisest suurema korruptsioonikiusatuse. Valitsuse subsiidiumid tekitavad alati küsimuse, kel on õigus neid saada ja kel mitte. Kõige suurem probleem on aga turu moonutamine.
Postimees on sunnitud seoses energiapoliitikaga meenutama elementaarseid tõdesid, mis näivad otsustajatel meelest minevat. Meie elekter võib kujuneda oodatust kallimaks, kui valitsuse energiapoliitika jätkub samal kaootilisel kursil, milleks on olnud energiakavades väga suurte summade ja võimsuste kiire liigutamine siia-sinna.
Meie elekter võib kujuneda oodatust kallimaks, kui valitsuse energiapoliitika jätkub samal kaootilisel kursil.
Praegu on tekkinud hea eeldus pädevamaks aruteluks, kuna teemaga on põhjalikult haakunud tööandjate keskliit ja ka teisi kaasamõtlejaid. Postimees nõustub tööandjatega, et subsiidiume taastuvenergiale tuleb vältida. Hispaania ja Portugali energiavõrgu hiljutise kokkuvarisemise põhjus arvatakse üha tõenäolisemalt peituvat tuule- ja päikeseenergia suures osakaalus, mida polnud tasakaalustamas piisavalt juhitavaid võimsuseid.
Meil on vaja avatud energeetikadebatti selle üle, kust me neid juhitavaid võimsusi saame. Enne alternatiivide teket oleks lühinägelik tõmmata juhe seinast põlevkivijaamadel, sest võime jääda külma ja pimedasse. Vältida tasuks ka teisi rutakaid, kuid potentsiaalselt väga kulukaid ja pikaajalise mõjuga energeetikaotsuseid. Nagu ütles vanarahvas, tark ei torma.