Kirde-Eesti põlevkivibasseini planeering märgiti ajastule iseloomulikult salajaseks, kuid isegi sellises dokumendis ei kajastunud Sillamäe linn ja selle uraanirikastamise tehas, mida tol ajal kiirtempoga ehitati, kirjutab arhitektuuriajaloolane ja muinsuskaitsja Henry Kuningas.

Kuigi tänapäeval kohtab terminit «põlevkivibassein» harva, oli see Nõukogude okupatsiooni ajal küllaltki levinud ja tähistas lihtsustatult Virumaa piirkonda, kus kaevandati, plaaniti või oli võimalik kaevandada põlevkivi. Põlevkivibasseini mõiste tuletati otseselt Donbassist, mis on lühendliitsõna Donetskist ja (söe)basseinist.

Kirde-Eesti põlevkivibasseini planeering, mille koostas kohalik Estonprojekt aastatel 1947–1950, on stalinistliku planeerimise ilmekas näide. Pärast laastavat sõda oli nii mastaapne piirkonna ümberkujundamine enneolematu väljakutse Eesti arhitektidele, kelle senine kogemus piirdus enamasti mõne linnaosa planeerimisega.

Kommentaarid (1)