MARTIN HALLIK ⟩ Puhas prügi jäätmereformis

Martin Hallik. Foto: Erakogu

Jäätmereformi eelnõu on jõudnud riigikogusse. See puudutab tulevikus igat inimest. Reformi eesmärkideks on suurendada käitlusesse suunatavate sorteeritud olmejäätmete hulka, et täita Euroopa Liidu käitlusse suunamise eesmärke, edendada selle käigus ringmajandust, luua jäätmekäitlusturul uusi käitlusvõimekusi ja suurendada konkurentsi. Selle käigus peaksid omavalitsused tegema tihedat koostööd. Eesmärgid on kenad, aga hea kavatsuse juures on jäänud tähelepanuta asjaolud, milleta see reform ei pruugi õnnestuda, kirjutab ringmajanduse ekspert Martin Hallik (Isamaa).

Reformi idee järgi peaks segaolmejäätmete hulk jõuliselt vähenema ja ühe meetmena nähakse ette, et kohalik omavalitsus peaks jäätmevedajalt nõudma, et see kontrolliks segaolmejäätmete konteinerite sisu. Kui on sorteeritavad jäätmed sees, siis peaks olema kas kõrgem tasu või jäetama vedamata. Ideena kaunis, praktilises rakenduses selline süsteem ilma täiendava reguleerimiseta ei toimi.

Jäätmed on valdavalt kottides. Jäätmevedaja, kes peab efektiivsuse ja madala hinna nimel tühjendama päevas sadu konteinereid, peaks oma igapäevase mahu tõmbama kaks korda alla, et seda kontrolli läbi viia. See tähendaks kaks korda rohkem prügivedajaid ja autosid. Hind saab sellest ainult oluliselt tõusta. Teiseks ei asutaks kotte avama ka tööohutuse põhimõttest lähtudes. Ainus võimalus reaalseks kontrolliks, mis ei võta oluliselt aega, oleks see, kui segaolme prügikasti sisu oleks kogutud ilma prügikottideta või oleks kottidest välja valatud ning kotid liiguks neile sobiliku jäätmeliigi prügikasti. See oleks üksjagu ebamugav inimestele, aga eks kogu prügi sorteerimine on olemuselt ebamugav tegevus.​