JUHTKIRI ⟩ Häda metsa pärast

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Valitsus on töösturitele antud lubadusega ämbrisse astunud.
• Praegusel hetkel on jäänud halvad ja väga halvad valikud.
• Keegi peab lõpuks nende otsuste eest vastutama.

Eesti elu üllatab meid taas. Eesti 200 ja Reformierakond on koalitsioonilepingus lubanud garanteerida töösturitele majandusmetsana 70 protsenti metsamaast.

Esmapilgul võiks kohalikule tööstusele tooraine garanteerimine olla üllas eesmärk, seda enam, et juba mõnda aega on Eestis tööstusele raksunud valitsuse maksukirves ning elektrienergia ei ole väga konkurentsivõimelise hinnaga. Lähemal vaatlusel, nagu on kirjutanud ajakirjanik Ülle Harju mitmes artiklis, näib koalitsioon aga olevat sattunud supi sisse.

Häda on selles, et metsamaa hulk Eestis väheneb jõudsalt. Ja jutt ei ole mitte metsa üleraiumisest, sest ka raiesmik on metsamaa, kuhu aastakümnete pärast kasvab mets tagasi. Meil on käigus või kavandamisel mitmeid suurprojekte, mille jaoks võetakse mets maha ning maa sihtotstarvet muudetakse. Näiteks Nursipalu polügoonil või Rail Balticu trassil. Kui nende riiklikult tähtsate objektide alla jääb kaitsealust metsa, siis see tuleb lähikonnas majandusmetsa arvelt asendada, ning olenevalt asendusmetsa kvaliteedist võib juhtuda, et pindalalt suuremana.

Kuidas seda 70 protsendi majandusmetsa maa nõuet siis täita kavatsetakse? Ilmselgelt ei teki metsa ega maad ammugi üleöö kusagilt juurde. Seega on vaja hakata skeemitama definitsioonidega, nagu kunagi tehti seda «metsa» mõistega, või tuleks sirgjooneliselt hakata vähendama kaitsealuse metsa osakaalu. Viimast pole aga lihtne teha, kuna näiteks Natura alade kaitse alt välja jätmise puhul ähvardaksid Eestit kopsakad Euroopa Liidu (EL) trahvid.

Kliimaministeerium on tunnistanud, et ei teinud enne puidutöösturitele lubaduste jagamist õigusanalüüsi plaani võimalikkuse kohta.

Postimees tuletab koalitsioonileppe koostajatele meelde vanarahva tarkust «üheksa korda mõõda, üks kord lõika». Kümme korda mõõta oleks muidugi veelgi parem, sest mahalõigatud puu asemele uue kasvamine võtab aega aastakümneid. Kliimaministeerium on tunnistanud, et ei teinud enne puidutöösturitele lubaduste jagamist õigusanalüüsi plaani võimalikkuse kohta. Nüüd saadakse ka superministeeriumi hoones aru, et jäänud on halvad ja väga halvad valikud. Ilmselt peetakse seal väga halvaks valikuks puidutöösturitega tülli minekut, kuna ministeerium on kinnitanud, et 70 protsendi klausel metsaseadusesse peagi tuleb.

Mõni aeg tagasi kritiseerisime ametnikke ELi seaduste üliagara pikemalt mõtlemata vastuvõtmise eest, mistõttu kaubanduskeskused peaksid hakkama rajama massiliselt laadimispunkte elektriautodele. Taas pole oma tegemisi põhjalikult läbi mõeldud (kui antud juhul pole muidugi tegemist vabandusega varjamaks läbimõeldud kava). Kus on Eesti 200 oma pika plaaniga, millest nad igal võimalikul juhul armastavad rääkida?

Mõnikord tuleb vigu tunnistada ning kaasnevat kahju kannatada. Kui metsatöösturid peaksid riigi kohtusse kaebama, siis pole midagi teha. Kaitsealuste metsade osakaalu vähendamine oleks meie meelest oluliselt halvem variant. Kuid on aeg, et keegi hakkaks nende otsuste eest vastutama.