Üks Reformierakonna liige väitis eelmise koalitsiooni ajal, et toona oli tegemist kõigi aegade rohelisima võimuga. Siis aga saatis juhterakond selle laiali ja moodustas koalitsiooni, mille eesmärgiks on väikese grupi suurettevõtjate huvide tagamine, huvitumata ei inimesest, kogukonnast ja elukeskkonnast. Nii halvasti elukeskkonda ja maakogukondadesse suhtuvat valitsust pole Eestis varem olnud.
Loomulikult varjatakse seda kaunite sõnadega nii igapäevases retoorikas kui ka uues koalitsioonileppe tekstis. Analüüsisin viimase looduskaitse ja metsanduse osa. Kokkuvõtvalt on selge, et eesmärk on üle finantseeritud ja toormepuuduses metsatööstuse agooniat pikendada, ja seda meie elukeskkonna ohverduse hinnaga. Puidutoorme voog meie majandusmetsadest on lõppemas, ka võimalus importida odavat ja kvaliteetset puitu Venemaalt ja Valgevenest on lõplikult kadunud. Metsatööstuse jaoks on sisuliselt kaks tulevikustsenaariumi: kahaneda järelejäänud puiduvarule vastavatesse mõõtmetesse või võimaldada kaitse all oleva metsa arvelt veidi edasi hingitseda. Esimene on pikaajaline ja kestlik strateegia. Seda muidugi juhul, kui valitsus võtaks hea seista inimeste eest, kes ülepaisutatud tööstuse kokkukuivamise tõttu kannatavad, ja algataks metsatööstuse kestlikuks kujundamise programmi. Selleks on vaja riigimehelikkust. Teine variant on jätkusuutmatu ja rumal. Paraku on praegune valitsus valinud just selle ja plaanib kaotada kaitsepiiranguid väärtuslikelt metsadelt ning samas tagades, et ei kusagil majandusmetsas poleks metsatööstusele piiranguid väljaspool metsaseadust, nagu näiteks planeeringud või kohalikud kaitsealad.
/nginx/o/2022/10/18/14905663t1he1b7.jpg)
/nginx/o/2024/04/03/15978943t1h7b68.jpg)