Raul Eamets ⟩ Kas käibemaksu tõus vähendab Eesti majanduse konkurentsivõimet?

Raul Eamets. Foto: Tairo Lutter

Kõik me teame, et selle aasta juulist tõuseb käibemaksu määr seniselt 22 protsendilt 24 protsendile. Lihtsamalt öeldes läheb kõik jälle veidi kallimaks. Tegemist on juba teise planeeritava käibemaksutõusuga viimase kahe aasta jooksul. Kuidas on see mõjutanud meie üldist inflatsiooni, küsib Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Tuginedes Eesti Panga majandusprognoosile võib väita, et eelmisel aastal moodustasid toiduainete hinnatõusust (6 protsenti) käibemaksu- ja aktsiisitõusud umbes kolmandiku (2,2 protsenti). Sarnast mõju prognoositakse ka selle aasta inflatsioonile. Miks käibemaksutõusu mõju oli suurem kui n-ö arvestuslik mõju?

Siin on terve rida põhjusi. Kui käibemaksutõus on välja kuulutatud, siis tekib ühiskonnas hinnatõusu ootus, sest kõik saavad aru, et kui maks tõuseb, siis tõusevad ka hinnad. Üldine hinnatõusu ootus (eeldus) tekitab olukorra, kus vähem hinnatundlike kaupade ja teenuste puhul ettevõtja tõstab hinda, sest eeldatakse, et hinnad ju tõusevad.