/nginx/o/2025/05/25/16869382t1h6af5.jpg)
Pikk koalitsioonileping sisaldab hulgaliselt kulukaid lubadusi, kuid väldib rahast rääkimist.
Koalitsioonilepe on 74 lehekülge pikk, üsna tihedas kirjas dokument, mis on jaotatud 13 valdkonnaks, neist igaühe kohta on antud rida lubadusi, mille valitsus peaks ellu viima.
Konkreetsematel lubadustel on juures ka kvartali täpsusega kindel tähtaeg, millal see peaks täidetud saama. See lisab selgust.
«Uute riigieelarveliste kohustuste võtmisel lähtume vastutustundlikkuse põhimõttest, otsused langetame kaalutletult ning tugineme riigi eelarvelisele võimetele vastavalt,» seisab koalitsioonileppes. Silma torkab aga see, et rahast rääkimist koalitsioonilepe väldib. Mitte kuskil pole kirjas, kui palju miski maksma läheb.
Riigieelarve on Eestil niigi suures miinuses ja kulukaid lubadusi on koalitsioonilepingus palju. Koalitsioon lubab kaotada maksuküüru, muuta automaksu soodsamaks, tõsta kaitseväelaste, õpetajate ja kultuuritöötajate palkasid, endiselt indekseerida pensione, jätkata neljarealiste maanteede ehitamist Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu suunal.
Silma torkab aga see, et rahast rääkimist koalitsioonilepe väldib. Mitte kuskil pole kirjas, kui palju miski maksma läheb.
Maksuküüru kaotamise kulu kohta on aastate eest tehtud arvutusi ja nende järgi ulatus see poole miljardi euro suurusjärku – päris täpset arvu ei tea ilmselt keegi. Kõigile inimestele hakkab taas kehtima ühetaoline 700-eurone tulumaksuvaba miinimum. Tulu- ja käibemaks jääb 24 protsendi tasemele, põhjenduseks on toodud riigikaitse.
Automaks muutub sõltuvaks alaealiste laste arvust. Postimees loomulikult pooldab perede toetamist, kuid selline automaksu sisse peidetud peretoetussüsteem tundub keeruline ja segane. Tõenäoliselt on see ka kulukas.
Valitsus kavatseb koostöös Eesti Olümpiakomiteega rajada suurürituste korraldamiseks uue suure spordihalli.
«Poliitikavalikute tegemisel esitame varasemast pikaajalisemat kui nelja-aastast vaadet,» lubab koalitsioonilepe riigirahanduse peatükis. Ei saa aga öelda, et see koalitsioonileppes eriti kajastuks. Leidub küll punkte, mille juures on tähtaja asemel kirjas «pidev tegevus», ent enamasti on tegemist selle ja järgmise aasta sisse mahtuvate lubadustega, kõige kaugemad jäävad 2027. aasta esimesse kvartalisse.
Mõneti arusaadav, ega kauemaks seda koalitsiooni ilmselt pole. Ent koalitsioonileping jätab argise mulje, Eesti 200 lubatud pikka plaani sellest ei paista, napib visiooni, kuidas tuleviku Eestis elu paremaks luua.
Eesti vajab valitsust, kes suudaks luua positiivse tulevikuvaate. Lihtsalt raha jagamisest ei piisa. Iseäranis kulukas on maksuküüru kaotamise lubadus. Praegu, mil eelarve on niigi keerulises seisus, tuleks sellistest sammudest hoiduda.