PEETER ESPAK ⟩ Eesti eutanaasiat taotlev usufanatism tuleb peatada

Peeter Espak Foto: Sille Annuk

Eelmisel nädalal ilmus meie meedias kaks palju vastukaja saanud lugu, mis on aga hetkel kehtiva riigivõimu all toimuvat just kõige paremini iseloomustavateks näideteks sellest, kuidas asju kas teha või siis mitte teha moel, et tulemuseks on ikkagi katastroof, kirjutab orientalist ja usundiloolane Peeter Espak.

Musternäitena maailmaajaloolise absurdi või õigemini usukultuse meelelaadi looduskaitse nime all avaliku raha eest edendamisest ilmus ülevaade sellest, kuidas mingit laadi «teaduslikule ekspertiisile» või mis iganes «keskkonnakavale» tuginedes kavatsetakse kohalike elanike ja ka terve teadusliku mõtte vastuseisust hoolimata taassoostada 4000 hektarit metsa Pärnumaal. Teisena oli aga suurepäraseks iseloomustuseks meie valitsusejõudude misantroopilisele keskkonnakultuslikule mõtteviisile riigikogu liikme Irja Lutsari poliitkolumn Delfis pealkirjaga «Lõpetame juba sündimuse suurendamise survestamise! Võiksime hoopis rohkem eakaid rakendada», kus ta leidis, et sündimuse suurendamiseks ei olegi vaja mitte midagi riigil teha – hakkame hoopis vanainimestele rohkem hüvesid pakkuma!

Lutsar nimetab varasemate valitsuste abimeetmeid või õigemini investeeringuid tulevikku peredele laste kasvatamise majandusliku koorma hõlbustamiseks hoopis noorte naiste survestamiseks ja rõhumiseks. Neile sünnitusmasina kohustuse peale panemiseks, mis takistavat naistel eneseteostust või siis vaba olemist. Kuigi mistahes varasem riigipoolne toetusmeede pole kunagi kedagi stigmatiseerinud, kellelegi midagi peale surunud ega kedagi millestki ebaõiglaselt ilma jätnud. Pigem seisnes kunagine muuhulgas alati teaduslikule ja statistilisele infole tuginenud sündimuspoliitika selles, et kui ei ole, siis ei ole; kui ei taha, siis ei taha; kui ei tule, aga tahad, siis meditsiin peab aitama – kuid kui lapsi ise juurde soovitakse, peab sellele riik igati kaasa aitama. Kõik mistahes naistest sünnitusmasinate tegemise või lastetute stigmatiseerimise väited mõtles välja vasakpoolne või ultraprogressivistlik ideoloogkond eelkõige võitluslikuks retoorikaks oma erakondlike konkurentidega.