Erkki Koort ⟩ Kui lähedale jõudsime sõja puhkemisele Venemaaga?

Erkki Koort Foto: Remo Tõnismäe

• Valitsuse kommunikatsioon polnud terviklik.
• Varilaevastikku on ilmselt instrueeritud mitte peatuma.
• Sõjaohtu ei olnud.

Kirgi kütab varilaevastiku aluse peatamise katse, mis mõne arvates oli õigustatud, ja õhupiiri rikkumine, mis mõne arvates viis meid sõja äärele Venemaaga, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Eelmise nädala suureks teemaks oli Venemaa varilaevastiku tankeri peatamise katse Soome lahel ning sellest lähtuv avalik diskussioon. Segadust selle teema ümber on palju ning tuleb nõustuda, et käimasoleva operatsiooni osas ei maksa oodata pidevat logi. Samas tuleb arvestada ka ümbritsevat keskkonda ning pole mõtet solvuda, et ühiskond küsib kriitilisi küsimusi ajal, mil välismaised portaalid teemat juba käsitlevad.

Sõnumite ühetaoline edastamine oli selles juhtumis kindlasti probleem. Riigikantselei ja asutuste (sh kaitseväe) strateegilise kommunikatsiooni inimesed peaksid küll kiiresti kohtuma ning püüdma sarnasid olukordi edaspidi vältida. Ei ole võimalik, et välis- ja kaitseminister annavad erinevaid seisukohti. Samuti ei saa kaitsevägi endale lubada, et ühes intervjuus räägitakse laevale minekust, et seal toiminguid teha, ning kolm lauset hiljem väidetakse, et pardumiseks polnud mingit vajadust.

Ilmselt ei jagata avalikkusega päris avatult teavet selles kohta, millised kavatsused päriselt olid. Kas operatsioon nurjus või polnud seda kavaski? Eriti kummaline oli väide, et Venemaa peab infosõda ning seetõttu levivad ka videod meedias. Kas tõesti eeldati, et laevale liginevat sõjalaeva, kopterit ja lennukit keegi ei filmi? Sotsiaalmeediapilt näitab, et harva, kui ei filmita.

Pole teada, kuidas on Venemaa oma varilaevastiku aluseid informeerinud. Ilmselt on peale varasemaid juhtumeid neile antudki käsk mitte peatuda. See teenib kahte eesmärki. Esiteks vältida nende edasist «kimbutamist» ning teiseks näha rannikuriigi reaktsiooni.

Venemaa on viimasest juhtumist tulenevalt läinud tankerite puhul üle lahendusele «hammas hamba vastu», kui pidas kinni Sillamäe sadamast läbi tema mereala liikunud laeva.

Me ei tea, mis oli selle tankeri pardal. Kas seal oli last, milleks laev on ehitatud? Või veeti sellega midagi valguskartvat? Kas laeval võis olla veel mingeid seadmeid? 2024 jõulupühal Soome poolt kinnipeetud tankeri puhul levis infot, justkui oleks selle pardalt leitud mingeid seadmeid, mida saab kasutada luuretegevuseks. See info vaibus kiiresti ning praegu pole sellest enam kuulda. See muidugi ei tähenda, et neid ei võinud olla, sest Läänemere-äärsed riigid on tuvastanud erinevate seadmete olemasolu varilaevastike pardal ning väidetavalt koguni GPSi segamist.

Venemaa on viimasest juhtumist tulenevalt läinud tankerite puhul üle lahendusele «hammas hamba vastu», kui pidas kinni Sillamäe sadamast läbi tema mereala liikunud laeva. Tõsi, sellega rikkus Venemaa varasemaid kokkuleppeid, kuid Eestis jäi kõlama seisukoht, et meisse see väga ei puutu. Polnud meie laev, polnud meie meremehed ja isegi lasti eest oli juba teine pool raha maksnud. Väga kummaline positsioon, sest meresõidu ohutuse tagamine on meie ülesanne. Tõsi, selleks puudub vajadus, kui laevad sadamatesse enam ei tule, sest kardetakse kinnipidamist.

Eraldi suureks teemaks on Venemaa lennuki õhupiiri rikkumine. Hetkel on ametlikult kahe riigi vahel rahu ning seetõttu ei saanud Eesti seda ka alla tulistada. Venemaa käitumine oli selgelt ja teadlikult provokatiivne, kuid sellega kaasnev diskussioon jäi avalikkuses pidamata. Ka ametlikes avaldustes oli see justkui igapäevane nähtus. Ei, see ei ole igapäevane ja normaalne nähtus ning on küsimus, mida me järgmisel korral teeme. Või ei tee midagi ka siis, kui mõni sõjaväeüksus «kogemata» üle piiri sõidab ja peatamisel väidab, et eksis jahil ära?

Mida sellest õppida? Kui läks valesti, siis ei ole mõtet teha endale nägu, et tegelikult me nii tahtsimegi. Kui oligi nii, nagu tahtsime, siis katsume avaliku kommunikatsiooni saada selliseks, et see järgmisel korral ei lappaks.

Ma ei jaga nende arvamust, kes väidavad, et sündmus oleks võinud viia sõjani. Ometigi on põhjust sisekaemuseks. Tegevust jagub nii riigikaitsekomisjonile kui ka teistele, aga samuti presidendi riigikaitsenõukogule, peaministri julgeolekukomisjonile. Jõudu õigete küsimuste küsimisel.