AJALUGU ⟩ Miks Eestit ja Lätit ka Maarjamaaks kutsutakse?

Maarja kabeli varemed Lääne-Virumaal Viru-Nigulas. Palverännak Maarja kabeli juurde 2022. aastal. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Tänavu kevadel oleme tavapärasest rohkem pööranud pilgud Rooma ja katoliku kiriku poole. Meedia vahendusel saatsime paavst Franciscust tema viimsel teekonnal, elasime kaasa uue püha isa valimistele ning ootame sõjaeelse Eesti märterpiiskopi Eduard Profittlichi õndsaks kuulutamise tseremooniat.

Jätkates katoliikluse lainel, meenutame, et õitsev maikuu on katoliku kirikus traditsiooniliselt pühendatud Neitsi Maarjale. See on aeg, mille kestel eriliselt pühendutakse Püha Ema poole palvetamisele ja tema eestkoste palumisele, minnakse palverännakutele Maarjaga seotud pühapaikadesse. Ka mittekatoliiklased kutsuvad Eestimaad meelsasti Maarjamaaks. Tänavu möödub 810 aastat IV Lateraani kirikukogust (1215), kus Liivimaa piiskop tutvustas maailmale Maarjamaad ning paavst Innocentius III olevat kinnitanud, et «nagu poja maad, nõnda püüame ka ema maad alati oma isaliku hoolitsemise innuga edendada».

Ligi kümme aastat tagasi, 6. septembril 2015 uuendasid Eesti katoliku kiriku pea piiskop Philippe Jourdan ja Riia peapiiskop Zbigņevs Stankevičs Eesti ja Läti pühendamist Neitsi Maarjale. Heidame pilgu ajalukku ja meenutame, miks kutsutakse tänapäeva Eesti ja Läti ala Maarjamaaks, ning püüame mõista, miks see on eestlastele endiselt nii oluline.