JÜRI TOOMEPUU ⟩ Trumpi ootamatu panus – selle eest peab tormilisele presidendile tänulik olema

USA president Donald Trump. Foto: Jim Watson / AFP / Scanpix

Euroopa kaitsevõime areng viimastel aastatel ei ole olnud juhus. See ei ole olnud ka Euroopa Liidu visioonist või Berliini salaplaanidest kantud strateegiline ärkamine. Pigem võib öelda, et Euroopa praegune kaitsepoliitiline nihe sai alguse sealt, kust vähesed oleks osanud seda oodata – Donald Trumpi Valgest Majast. Mehelt, keda sageli süüdistatakse NATO lõhestamises ja kelle Ukraina rahuplaanid on segased ning küsitava väärtusega, on tulnud Euroopa julgeolekule paradoksaalne kingitus: sunniviisiline kaitsetahte taastamine, kirjutab endine poliitik ja sõjaväelane Jüri Toomepuu.

Kui Donald Trump NATO tippkohtumisel esimest korda sõna võttis ja küsis, miks USA peaks kaitsma riike, kes iseenda kaitsele vaevu panustavad, sattus Euroopa eliit šokki. Kuid just see bravuurikas küsimus osutus ajendiks, mis sundis Euroopat peeglisse vaatama. Tema väited, et Ameerika maksab liiga palju Euroopa kaitse eest, panid aluse uuele ajastule: Euroopa ei saa enam loota, et onu Sam igavesti kõike kinni maksab.

Ja mis juhtus? Saksamaa, kes oli pikka aega NATO kahe protsendi kaitsekulutuse eesmärki eiranud, on nüüd lubanud tõsta kaitsekulud viie protsendini SKTst 2032. aastaks. Tegemist on pöördelise otsusega, mida veel hiljuti oleks peetud poliitiliseks ulmejutuks.