/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/05/22/16863962t1h9f38.jpg)
- Eesti energiapoliitka pole olnud usutav.
- Meie elekter maksab naabrite omast rohkem.
- Eestis on välja tuldud ka alternatiivse energiakavaga.
Eesti viimaste aastate energiapoliitika on olnud ideoloogiline ning hüplik. Euroopa Liidu kliimapoliitika, sealhulgas rohelepe ja Fit for 55 pakett, on nõudnud, et liikmesriigid vähendaksid oluliselt kasvuhoonegaaside heidet. Eesti valitsus on seadnud sihiks toota 2030. aastaks vähemalt sama palju taastuvelektrit kui on riigi aastane tarbimine.
Praeguseks on selge, et see eesmärk on läbi kukkunud. Lisame siia aasta algul valitsuse ootamatult välja käidud ambitsioonika kava korraldada perioodil 2025–2027 vähempakkumisi, mille kaudu lisada elektriturule neli teravatt-tundi maismaatuuleenergiat ja kuni kaks teravatt-tundi meretuuleenergiat aastas. Mäletame, et sama ootamatult nagu see plaan ilmus avalikkuse ette, see ka lõpetati – hämaraks jäänud põhjendusega, et arvutused ei olnud täpsed.
Nii või teisiti, kõigil vähegi elektribörsiga kursis olevatel inimestel on selge, et meie elekter maksab keskmiselt rohkem kui Põhjamaades või mujal Euroopas. Arvestades asjaolu, et elektrienergia maksumus on üks oluline tootmisprotsessi lähtekomponent, mis määrab meie tootmise rahvusvahelise konkurentsivõime, on tööandjate mure elektrihinna pärast olnud igati mõistetav.
Nüüd on Eesti Tööandjate Keskliit kuluaarides välja tulnud alternatiivse energeetikaplaaniga. Plaan tugineb Soome-Rootsi energeetikakonsultatsioonifirma AFRY analüüsile, mis uurib meie elektrituru arenguid. Tegemist on esimese alternatiivse vaatega, mis hakkab meie energeetikas lähema kümne aasta jooksu juhtuma, ning on seega juba iseenesest väärtus ja valikukoht peaministrile ning energeetika- ja keskkonnaministrile (varem tuntud kui kliimaminister).
Tööandjad soovivad elektrituru vabastada riigipoolsetest moonutustest, see tähendab, lõpetada igasugused subsiidiumid taastuvenergeetikale.
Et alternatiivne energeetikaplaan analüüsib eelseisvat kümmet aastat, siis on sellest vaatest välja jäänud tuumajaam, kuna (mõeldes kasvõi soomlaste kogemusele) sellise ajaga tuumajaama ei ehita. Plaani võib lühidalt kokku võtta nõnda, et tööandjad soovivad elektrituru vabastada riigipoolsetest moonutustest, see tähendab, lõpetada igasugused subsiidiumid taastuvenergeetikale. Nende keskne järeldus on see, et valitsus ei peagi eriti midagi tegema ja et turul tuleks lasta ise toimetada – mis on ikkagi oluliselt parem kui praegune anarhia ja mitteotsustamine.
Postimees on seisukohal, et Eesti vajab energeetikaplaani, ning ehkki oleme kuulnud jutte «pikast plaanist», pole me senini kuulnud suurt midagi mõistlikku, mistõttu tööandjate alternatiivne plaan on tõepoolest samm edasi. Maksumaksjate rahaga taastuvenergeetika subsideerimise lõpetamine on mõistlik plaan.
Siit tuleb aga liikuda edasi ning mõelda, mis aitaks meie elektriturul paremini toimetada. Tõenäoliselt tuleks parandada Eesti ühendusi Põhjamaade ja muu Euroopaga. Põlevkivienergeetika sundsulgemine kordaks sakslaste rumalust tuumaenergeetika sundsulgemisega. Las turg otsustab ise, millised on uued juhitavad võimsused.