/nginx/o/2022/04/06/14466992t1hc238.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/22/16863765t1hf5de.jpg)
- 12 vürtsist koosnev Tallinna vürtsikilude retsept on pärit 19. sajandist.
- Toode sai tuntuks kui «Rewaller Killo», Venemaal «Revelskie kilki».
- Tallinna kilude retsept ja toote kujundus patenteeriti 1997. aastal.
Kilukarpidel olnud Tallinna vaadete kaudu said nii mitmedki võõramaalased aimu Tallinna väljanägemisest ning olemasolustki, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Me ei tea täpset aega ja kohta, millal ning kus alustati Tallinna vürtsikilu valmistamist. Küllap oli Tallinnas selleks kohaks Kalamaja.
Esimene teadaolev tuntud eesti kilutööstur oli Taani päritoluga Kolga mõisa kirjutaja Valdemar Sörensen, kes 1870ndatel Hara saarele kuuest hoonest koosneva konservitööstuse rajas.
Kahes hoones puhastati ja soolati, kahes asusid sepikoda ning plekitöökoda ning viiendas ja kuuendas maitseaineladu ning ladu koos jääkeldriga. Tollest ajast pärineb ka tänane 12 vürtsist koosnev Tallinna vürtsikilude retsept.
Toode sai tuntuks kui «Rewaller Killo», Venemaal «Revelskie kilki».
Tallinna ürikutes on aga märksa varasem teade.
Nimelt saabus 1711. aastal jõulude eel Revalisse tsaar Peeter I, et tutvuda aasta eest rootslastelt üle võetud linnaga. Nähes raekojas laual viinapitsi kõrval kalakesi, küsis ta, et mis need on. Bürgermeistri proua ütles vabandavalt: «Es ist wegen die knappe Dieden». Eesti keeles tähendab see vaeseid ehk nappe aegu.
Hiljem Peterburis küsis ta oma kokalt sakuskaks «knappediedeneid». Sellest episoodist algas Tallinna vürtsikilu levik Venemaale.
Kui Tallinn oli jõudnud ka Põhjasõja katkust toibuda, mis surmas kolmveerandi linna kodanikest, hakati vürtsikilu järjest suuremates kogustes eksportima nii Venemaale kui läände. Kilukaubandus sai eriti suure hoo sisse 19. sajandil, kui leiutati plekist konservikarp.
Tallinnas kerkisid esile mitmest rahvusest «kilukuningad». Üks neist, Vassili Demin, jäädvustas end koguni vanalinnas. Ta ostis Viru ja Vene tänavate nurgal mitu keskaegset maja ja laskis nende kohale 1881 ehitada lausa paleeliku väljanägemisega «Demini maja». 1903. aastal valmistas Tallinnas vürtsikilu juba 30 ettevõtet.
/nginx/o/2025/05/22/16863774t1hbcd6.jpg)
/nginx/o/2025/05/22/16863766t1h52de.jpg)
/nginx/o/2025/05/22/16863768t1h6b26.jpg)
/nginx/o/2025/05/22/16863775t1h3da2.jpg)
/nginx/o/2025/05/22/16863773t1hc3a8.jpg)
/nginx/o/2025/05/22/16863772t1ha913.jpg)
/nginx/o/2025/05/22/16863770t1hc70f.jpg)
/nginx/o/2025/05/22/16863771t1hd539.jpg)
/nginx/o/2025/05/22/16863767t1h8683.jpg)
Toote märgistamiseks loodi sümbol, mida tunneme «kilukarbisiluetina».
Tallinna siluett kilukarpidel kujunes 19. sajandil erisugustes variatsioonides, võttes eeskujuks ka vaategraafika. Ajapikku kogunes erinevate kunstnike joonistatud värvilisi siluetivaateid ligi nelikümmend, mida tuli aeg-ajalt täiendada, kui linnapilti ilmusid uudsed ehitised.
Nii valmis 1867 Jaani kirik, 1881 said valmis Kaarli kiriku tornikiivrid ning 1900 kerkis tsaarivõimu sümbolina kupliline Aleksander Nevski katedraal. Tallinna elektrijaam koos oma korstnaga lisandus 1912.
Tuleb tunnistada, et kilukarpidel olnud Tallinna vaadete kaudu said nii mitmedki võõramaalased aimu Tallinna ehk Revalilinna väljanägemisest ning olemasolustki.
Tõsi, pärast Tallinna kustutamist Vene impeeriumi kindluslinnade nimekirjast hakati bastione ümber kujundama parkideks ning järk-järgult hakkasid puud sulgema vaateid linnamüürile. Ühtlasi lubati nüüd ehitada kivihooneid ka väljapoole linnamüüri jäävat ala nii linna ida- kui lääneküljel. Osa neistki hakkas keskaegset pärandit varjama.
Uuel Eesti ajal sigineb kõrghooneid robinal. Mere poolt lähenedes jääb siiski valdavaks Tallinna vanalinna siluett.
Eesti taasiseseisvumise ajal on Tallinna kilude maine veelgi tõusnud. Aastal 1997 patenteeriti toote kaane ja toosi kujundus ning retseptuur. Seega on ka traditsiooniline kilukarp tõstetud au sisse.
Veelgi enam. Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril kuuluvad Tallinna vürtsikilud kohustusliku kostituse hulka.
Siluetti, mille moodustavad meie kirikute ja raekoja taevast torkivad tornid ja kindlustustornid nende jalamil, võib tänini pidada Tallinna tuntuimaks kunstiteoseks.