MAAR, KRTIL, VAARIK ⟩ Tehisaru hakkab võimu jagama ja me saame võita Ameerikalt edumaa

Ehkki tehisaru ise ei mõtle, suudab see leida aina uusi lahendusi vastuste loomisel. Kui karistatakse väljamõeldiste eest, tehakse need aina usutavamaks. Foto: tehnisintellekti loodud pilt / Imagen 3

• Teised-jõuavad-meist-ette-tunne on nüüdseks jõudnud ka Euroopasse.
• Euroopa peab mobiliseeruma igal tasandil, üksikutest pingutustest ei piisa.
• Euroopa AI talendimaastik on killustunud, aga ebastabiilne Ameerika võib avada meile akna.

Minevikus on olnud palju juhtumeid, kus uus tehnoloogia on segi paisanud senised jõujooned maailmas ning andnud ootamatu eelise neile, keda seni peeti kaotajaks. Nõrkadest võivad saada tugevad, vaestest miljardärid. Suurte piirkondade majandus võib kokku variseda, samal ajal kui väiksemad võivad kasvada suurteks. Sarnased mustrid korduvad nii majanduses, sõjanduses, meedias kui ka kultuuris, kirjutavad tehisintellekti eksperdid Kirke Maar ja Alois Krtil ning ajakirjanik ja suhtekorraldaja Daniel Vaarik.

Võib-olla tõuseb just selle artikli lugemise hetkel Ukrainas õhku odav droon, mis võtab iseseisvalt vastu otsuse hävitada mitu korda kallim tank. See karm kujund annab hästi edasi, kuidas tehisintellekt nihutab võimu piirjooni. Kiired, hajutatud ja autonoomsed süsteemid suudavad võita kallid, vanema põlvkonna tehnoloogilised lahendused.

Euroopa Liit pole uute tehnoloogiate rakendamisel just silma paistnud kiirusega. Mario Draghi hiljuti avaldatud Euroopa konkurentsivõime raport nendib, et aeglustuv majanduskasv on ELi probleem olnud juba veerand sajandit. Küsimus pole ainult SKPs ega majanduses, vaid laiemas võimunihkes. Euroopat ohustavad geopoliitilised pinged, mis kulgevad läbi Arktika, Põhjamaade ja Balti riikide. Kui tehnoloogiline areng aeglustub, väheneb paratamatult ka Euroopa majanduslik ja geopoliitiline mõjuvõim ning pinged nendes piirkondades kasvavad.

Samas arendavad Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid tehisintellekti kiiresti edasi. Teised-jõuavad-meist-ette-tunne on nüüdseks jõudnud ka Euroopasse. Teadmine, et Euroopa võib kaotada oma mõjujõu ja tähtsuse, on pannud nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriigid tegutsema. Saksamaa lisas oma AI-strateegia elluviimiseks 5 miljardit eurot, Prantsusmaa 1,5 miljardit. Kuid on selge, et üksikute riikide jõupingutused ei suuda saavutada muutust, mis kasutaks ära kogu Euroopa potentsiaali.

Regionaalne koostöö tehisintellekti arendamisel

Euroopa tehnoloogiline kasv võiks olla palju suurem kui tema osade summa. Strateegiline riikideülene koostöö on olulise tähtsusega. Ka siis, kui Euroopa ei suuda kohe ühtseks tervikuks koonduda, saab alustada koordineeritud koostööd eri piirkondade vahel. Saksa investor Daniel Crasemann on toonud esile vajaduse luua kiiresti tegutsevaid regionaalseid koostöökeskusi. Heaks näiteks on ARIC Hamburgis ja AIRE Eestis, mis edendavad AI ja robootika kasutust teaduses, tööstuses ja tehnoloogias. Koostöös on käivitatud ka New Nordic AI Centre, mis koordineerib Põhjamaade ja Balti riikide pingutusi.

Huvitavat võimalust pakub Euroopa «28. režiimi» raamistik – paindlik õiguslik kiht, mis ei asenda liikmesriikide seadusi, kuid pakub alternatiivset teed kiirelt arenevatele ettevõtetele ja algatustele. Lisaks on ELi tasandil loodud uus töörühm idu- ja kasvufirmade tegutsemistingimuste parandamiseks. Need on sammud õiges suunas, kuid neist ei piisa. Euroopa peab koonduma igal tasandil – valitsused, teadlased, ettevõtjad ja kodanikuühiskond. Vaja on uut koostöömudelit, mis kõnetaks nii institutsioone kui ka üksikisikuid.

Isegi kui selline koostöö saavutatakse, jääb alles veel üks küsimus: millist tulevikku soovime tehisarule Euroopas? Kas peaksime kopeerima USA või Hiina mudelit? Või peitub meie suurim tugevus hoopis Euroopa eripäras?

Head ja halvad piirangud

Euroopa aeglusel on palju põhjuseid ning mitte kõik need pole halvad. Sageli tähendab aeglus hoopis väärtuste tähtsustamist. Näiteks, kas me peaksime ohverdama kogu oma privaatsuse, et mõni ettevõte saaks kiiremini kasvada? Euroopa eelistab enne otsustamist kaaluda ka võimalikke riske.

Eesti tehnoloogilised saavutused on sündinud sageli just piirangute kiuste – ja just seetõttu uuenduslikena. Eesti otsus 1990ndatel toetuda hajutatud süsteemidele oli väärtuspõhine ja demokraatlik.

Hea näide on GDPR, mida paljud peavad tülikaks, ent sellest on saanud üleilmne andmekaitsestandard. Sarnast lähenemist rakendab ka ELi AI määrus, mis põhineb inimõigustel ja usaldusel. Seega ei ole aeglus alati nõrkuse märk, vaid tihti teadlik väärtuspõhine valik. Euroopalik väärtuspõhine lähenemine resoneerub ka kohalikus AI kogukonnas. Samal ajal tuleb õppida ära tundma ka iganenud bürokraatiat ja seda vähendama. Eesti tehnoloogilised saavutused on sündinud sageli just piirangute kiuste – ja just seetõttu uuenduslikena. Eesti otsus 1990ndatel toetuda hajutatud süsteemidele oli väärtuspõhine ja demokraatlik. Tänu Tiigrihüppele sai infotehnoloogia osaks iga eestlase elust – alates koolilastest kuni vanaemadeni.

Pädevuse küsimus

Euroopal on olemas tippteadus, tehnilised teadmised ja elujõuline idusektor. Paljud keelemudelite läbimurded on alanud Euroopa laborites. Sama kehtib ka Eesti kohta – näiteks ettevõte Pactum AI töötas autonoomsed agendid välja juba kolm aastat enne, kui maailm neist laiemalt rääkima hakkas. Kuid Euroopa AI pädevused on killustunud. Meie väärtuspakkumine on ebaselge ning tippteadlased liiguvad endiselt USAsse. Samas võib Ameerika poliitiline ebastabiilsus avada Euroopale uue võimaluste akna.

LinkedIni andmed näitavad, et 30–50 protsenti AI spetsialiste ELis on rahvusvahelise taustaga. Pädevus ongi rahvusvaheline ning selle ligimeelitamine on tähtsaim küsimus. Eesti paistab siin silma – e-residentsus, diginomaadiviisad ja üle 60 topeltmaksustamise vältimise lepingu loovad selleks soodsa pinnase. Pool Eesti AI-tööjõust on rahvusvaheline. Mis juhtuks, kui samasugused tööriistad rakenduksid kogu ELis?

Me vajame kiiret arutelu, millele võiks hoogu anda ka Eesti diplomaatia tipptasemel.​

Euroopal on jõudu liikuda tehisintellekti arendamise suunas – alustada piirkondlikest klastritest ja sealt kasvada. Et selles tehnoloogilises revolutsioonis olla mõjukas, vajame üleeuroopalist koostööd. Koordineeritud tegevus, tugev väärtusbaas ja nutikas regulatsioon loovad pinnase tulevikule, mis on mitte ainult konkurentsivõimeline, vaid ka elamisväärne, vaba ja inimlik.