/nginx/o/2020/03/16/13011426t1h0e84.png)
/nginx/o/2025/05/22/16862822t1he2f2.jpg)
- Koalitsioon tegutseb ilma koalitsioonileppeta.
- Peaminister ei kavatse valitsuse vahetudes tagasi astuda.
- Demokraatlikud tavad nõrgenevad.
Arvamustoimetuse juhataja Mart Raudsaar kirjutab kahest murettekitavast trendist Eesti demokraatias.
Parlamentaarses demokraatias on väga oluline roll tavadel ja poliitilisel kultuuril, mis lisaks seadustele määravad, kuidas asjad käivad. Eesti demokraatia pole sadu aastaid vana, ent on siiski juba piisavalt juurdunud, et võiks arvestada väljakujunenud tavadega.
Ehkki valitsuskoalitsioon ei peaks tegema valitsemise viisis ühepoolselt muudatusi, oleme viimastel aastatel olnud tunnistajaks kahele protsessile, mis on olnud piisavalt märkimisväärsed.
Esiteks, kõigepealt Kaja Kallas ning seejärel Kristen Michal on loomas tava, et peaminister ei astugi tagasi peale muudatusi valitsuskoalitsioonis. Senini on uue koalitsiooni teke tähendanud kogu valitsusloome protsessi uuesti algusest peale kuni korrektse mandaadi küsimiseni parlamendi käest. Nüüd näivad valitsejad soovivat seda tava muuta.
Ja teiseks, tavaliselt on koalitsiooniläbirääkimised tähendanud valitsuse loomisest huvitatud asjaosaliste läbirääkimist, koalitsioonilepingu vaidlusi ja kinnitamist, ministriportfellide jagamist ja mehitamist ning seejärel valitsuse ametisseasumist.
Mis aga toimub praegu? Meenutame, et 11. märtsil 2025 heideti sotsiaaldemokraadid valitsusest välja ning koalitsioon jätkas Reformierakonna ja Eesti 200 kaheparteivalitsusena, kes on… pidanud siiani koalitsiooniläbirääkimisi. Nagu on kuulda, peaks poolte vaheline leping valmis saama eeloleval nädalavahetusel, kui seda siis ka avalikkusele tutvustatakse.
Keegi midagi ei ütle, kas ei taha paati kõigutada või on muidu leplik, ning nõndaviisi meie demokraatiat tükk tüki haaval ära antaksegi. Me ei saa sellega rahulduda.
Niisugune protsess on väga imelik. Valitsus oleks justnagu paigas, ministrid ametis ja seda juba mitmendat kuud, aga ikkagi räägitakse koalitsioonilepingut veel läbi. Küsimus pole mitte tempos, vaid asjade järjekorras. Üürnik tuleb teile korterisse, elab seal mõnusasti juba mõnda aega ning teie ikka vaidlete veel üürisumma ja poolte õiguste üle.
Saan teha vaid ühe järelduse, et kogu koalitsiooniläbirääkimiste protsess on muutumas formaalseks. Sellest väga palju ei sõltu, kuid samal ajal on läbirääkimiste teema hea võimalus püsida meediapildis ning esitada oma jutupunkte.
Miks seda tehakse? Sellepärast, et nii saab. Kümmekond aastat tagasi poleks veel saanud, kuid praegu painutatakse meie tavasid ja poliitilist kultuuri nõnda, et vähe pole. Keegi midagi ei ütle, kas ei taha paati kõigutada või on muidu leplik, ning nõndaviisi meie demokraatiat tükk tüki haaval ära antaksegi. Me ei saa sellega rahulduda.