LIIA KILP ⟩ Kui riik pressib voodisse: mis jah-mudeli seadustamisega seksuaalsuhetes muutub?

Liia Kilp Foto: Sille Annuk

Mis lähiajal meid kõiki intiimses valdkonnas ees ootab, saab kõige paremini teada justiitsministeeriumi koostatud nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsusest (VTK) ja sellega seotud mõjusõnumitest. Eelnõu peaks valmima 2025. aasta jooksul, kirjutab politsei- ja piirivalveameti lastekaitsegrupi juht Liia Kilp.

Vägistamine defineeritakse ümber ja kuriteoks muutub ka selline nõusolekul põhinev seksuaalne käitumine (ka suhtes olevate inimeste vahel), kui enne tegutsemist ei räägi. Ei pea olema tavamõistes vägivalda ega abitusseisundi ärakasutamist. Ja nagu VTKs kirjas, et see (jah-mudeli valik) «mõjutab kahtlemata ühiskonna teadlikkust seksuaalvägivallast ja suunab inimeste käitumist» (VTK, lk 23) ja «Mõjusõnumite» järgi, et seda tehakse «meie kõigi ehk Eesti ühiskonna jaoks». See puudutab lisaks ohvrile, toimepanijale ja nende lähedastele ka politseid, prokuratuuri, kohust ja kannatanutele abi pakkuvaid organisatsioone ehk eeldatavalt kasvab märgatavalt nii politsei kui prokuratuuri töömaht ja seetõttu on vaja lisaressurssi, seda ka koolituste korraldamiseks, ohvritele vajaliku abi tagamiseks, sh tasuta õigusabiks jms. Vastavaid spetsialiste tuleb juurde värvata ja selgitustööd teha ka neile, kes ise aru ei saa, et nad ohvrid on.​

Mõjusõnumites on küll eesmärgina nimetatud «ennetada seksuaalvägivalda ja vähendada ohvrite arvu», aga samas tõdetakse, et jah-mudeli puhul «võib eeldada pöördumiste arvu kasvu». Ehk siis kahjuks ohvrite vähendamise eesmärgi täitmine realistlik ei ole, aga kindlasti on võimalik inimeste ebasoovitavale seksuaalkäitumisele senisest enam reageerida, kriminaalkorras karistada või vähemasti uurida.​