/nginx/o/2019/12/02/12783773t1h72d0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/01/13036308t1h5bd0.jpg)
Eesti majanduses toimuvate muutuste kohta on arvamusi mitmesuguseid, kuid kindlalt võib väita seda, et vähemalt kuritegelik majandus tundub olevat õitsenguteel, kirjutab küberjulgeoleku ekspert Toomas Vaks.
Seda muidugi mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, kus on kaasaegsed tehnoloogilised lahendused muutnud pettused organiseeritud kuritegevuse kõige tulusamaks tegevusvaldkonnaks. 2024. aastal tekitati kelmustega Eestis eraisikutele kahju kokku pea 16 miljoni euro ulatuses ning juriidilistele isikutele ligikaudu summas 25 miljonit eurot: need on siis numbrid, millest on inimesed õiguskaitseorganitele ametlikult teada andnud. Tegelik kahju võib olla muidugi kordades suurem, kuna paljudest juhtumitest politseid ei teavitata. Mitteteavitamise üks põhjus on muuhulgas ohvri häbitunne, sest kes ikka tahab endale ja teistele tunnistada, et langes osava emotsioonidega manipuleerimise ohvriks, ja seda hoolimata sagedastest teavituskampaaniatest ning juhtumite kajastamisest meedias.