Ometi on riik jätnud olulised tingimused kehtestamata ajal, kui kohalikud omavalitsused on sunnitud lahendama vähese ressursiga keerukaid ning keskvõimu pädevusse kuuluvaid küsimusi. Riigil on aeg võtta ohjad ja vastutus.
Riigiõiguses on laias laastus kolm viisi avalike ülesannete täitmiseks: vaid riigi või kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvad ning jagatud pädevusega ülesanded. Riigi ainupädevusse kuuluvad riigikaitse, õigusemõistmine, avaliku korra tagamine jne. Kohalike omavalitsuste vastutuse määrab esmalt põhiseaduse § 154, mille kohaselt otsustab ja korraldab kohalik omavalitsus iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1 täpsustab, et sinna alla kuuluvad näiteks sotsiaalteenused, eakate hoolekanne, veevarustus, kanalisatsioon, jäätmehooldus, heakord ning ruumiline planeerimine. Jagatud pädevuse kohta võib riigikohtu praktikast tulenevalt üldistatult väita, et kui ülesanne võib kuuluda samal ajal nii riigi kui kohaliku omavalitsuse pädevusse, tuleks see subsidiaarsuse (lähimuse) põhimõttest tulenevalt reeglina täita kohalikul omavalitsusel. Sedasi on riigikohus leidnud näiteks muinsuskaitse ja planeerimise küsimustes.
:format(webp)/nginx/o/2025/04/03/16753870t1hd66b.jpg)