MARKO KASS ⟩ Kuidas seletada eestlasele looma heaolu?

04.04.2025 Viljandi. Koertehotell Väike Rosin, mis asub Verilaske külas Viljandi vallas. Foto on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Minu lugu räägib sellest, miks peab looma heaolu käsitlema laiemalt kui pelgalt toidu ja peavarju tagamist. Liiga sageli jääb tähelepanuta, et looma heaolu sõltub täielikult loomaomanikust, tema teadmistest ja teadlikest valikutest. Loomaomanikuks olemine eeldab teadmisi, mitte vaid head tahet. Heaolu algab teadlikkusest, määrates, kui palju me tegelikult oma lemmiku heaks teha suudame, kirjutab Marko Kass.

Kujutagem hetke kevadhommikust, mil kööki suundudes märkate õue vaadates naabri aknal koerakest. Bella vaatab otsivalt ringi, tema silmades peegeldub kurbus ja igatsus. Ta veedab argipäevad üksinda, oodates pikisilmi peremeest koju. Koeraomanik saabub peale viit, ent tihti paari tunni võrra hiljemgi. Kas Bella vajadused on üksinduses täidetud? Kas koeraomanik teeb midagi valesti? Kas Bella heaolu on tagatud?

Vastamaks neile küsimustele, liigume pisut ajas tagasi. Paari viimase kümnendi jooksul on Eestis üha enam arutama hakatud looma õigustest ning heaolust. Oleme ühiskonna arenguga jõudnud punkti, kus enese heaolu kõrval suudame tajuda ka lemmikute vajadusi. Kasvamas on teadlikkus, väljendudes sagenenud debatis loomade õigustest ning sagenevad juhtumid loomadega, mis ületavad uudiskünnise. Meis tekitab tugevaid tundeid puurikanade pidamine, mitmetel ajavad harja punaseks lood kutsikavabrikutest, loomakaitsjaid nörritab ametniku passiivsus jne. Ent kõige selle juures oleme unustanud peamise, defineerida, kust algab loomakaitse ja mida tähendab looma heaolu?