Raamat Yasmina Khadra «Plahvatus» Tõlkija Tiina Vahtras Pegasus, 2010 246 lk

FOTO: Repro

Mõni raamat jääb teenimatult tähelepanuta. Nii on juhtunud ka Pegasuse väikses sarjas juba kaks aastat tagasi ilmunud Yasmina Khadra «Plahvatusega». Aga praegu raamatupoodide odavmüügi (Rahva Raamatus tuleb raamatu eest välja käia näiteks 5 eurot ja 6 senti) lettidelt leitavale raamatule tasub tähelepanu pöörata.


Sest esiteks võlub «Plahvatus» võrratult kauni keelega. «Imetledes sääskede balletti juurviljaaia kohal» (lk 259), «Apelsinipuud ulatavad katkematult üksteisele käsi» (lk 4), «Higist nõretav särk õgib mu selga nõgesekimbu aplusega» (lk 42), «udune pilv üritab sisse mässida kuud» (lk 23) – need laused nopin raamatut umbropsu avades. Kiitus tõlkja Tiina Vahtrasele, «Plahvatust» on tõesti nauding lugeda.

Teiseks pakub «Plahvatus» põnevusega kõva konkurentsi nii mõnelegi krimkale. Kuigi raamatus mõjuvad osad tegelased, näiteks peategelase sõbranna, liiga mõistev ja sõbralik, ülimalt lihtsustatuna, suudab autor pinget hoida viimaste lehekülgedeni.

Kolmandaks, ja see on vast kõige olulisem, räägib raamat meile tänapäeva maailmast. Maailmast, mis on meie kõrval, mis tungib välisuudistest elutuppa, aga mida Eestis elades mõista on pea võimatu. «Plahvatus» otsib vastust küsimustele, miks saab ühest pealtnäha tavaliselt inimesest enesetaputerrorist ja mida tunnevad/mõtlevad tema lähedased. Miks on Iisraeli ja Palestiina konflikt jõudnud surnud punkti ja miks pole rahumeelne lahendus võimalik.

Ühte ja õiget vastust endine Alžeeria sõjaväe ohvitser Mohammed Moulessehouli (snd 1955), kes sõjaväelise tsensuuri vältimiseks võttis kirjanikupseudonüümiks Yasmina Khadra, meile ei anna. 2001. aastal Prantsusmaale kolinud mehe raamatus pole ­õiget või valet poolt, tema raamatus on inimesed, kes inimeseks olemise asemel on palestiinlased ja juudid. Neil on valud ja valikud. Neil on oma tõde ja õigus.

Samas pole raamatu peategelaseks enesetaputerrorist, vaid hoopiski beduiini perekonnast pärit korralik kodanik, naturalisatsiooni korras iisraellaseks tunnistatud araablane Amin Žaafari.

Vaatamata päritolule suutis Amin end üles töötada, ta on Tel Avivis Išilovi haigla hinnatud kirurg. Amin on õnnelik, mitte et ta salgaks päritolu või usku, aga ta elab hetkes, naudib vaevaga ehitatud kuldpuuri rõõme. Lahingud, mis hävitavad tema lapsepõlve suurlinna, ei kosta ta kõrvu.  Amin elab oma tööle, abikaasale, armastavale paarile pole võõras puhkus Amsterdamis, Pariisis, Frankfurdis, Kariibi mere saartel jne.

Aminil on unistused ja elu. Vähemalt hetkeni, mil tema maailm kaob, muutub, hävib – tema jumaldatud naine Sihem lõhkab end kiirtoidurestoranis, viies enesega kaasa üheksateist süütut inimest, sealhulgas üksteist kooliõpilast. Amin ei mõista abikaasa tegu, ta tahab leida vastust, miks tema naine, kellele oli ta kinkinud imelise elu, tema ja ühise elu niimoodi reetis. Olles oma eluga rahul, oli mees ju kindel, et ka tema abikaasa on õnnelik. «Plahvatus» ongi Amini teekond tõeni, abikaasa ja lähedaste sugulaste tõeni.

Kui vaevaga ehitatud elu kaob, siis kas Amini suudab jääda truuks isa õpetusele – «Ei ole olemas mitte midagi, absoluutselt mitte midagi, mis oleks kõrgemal sinu elust… Ja sinu elu pole kõrgemal teiste omast» (lk 93)? Me ei saa seda teada.

Raamat algab lõpuga ja seda võib pidada üsna tähenduslikuks, sest nii moodustab Khadra jutustatav lugu ümara ringi – ka «Plahvatuse» tegelased siplevad suletud ringis, kui vana-vanaisa ehitatud maja buldooseriga ümber lükatakse, on uute enesetaputerroristide sünd paratamatu.
«Plahvatus» on inimlik ja lootusetult valus, kuid ilus lugu. 

Raamat

Yasmina Khadra  
«Plahvatus»
Tõlkija Tiina Vahtras
Pegasus, 2010
246 lk