JÜRI KOTŠINEV ⟩ Venemaa-Kaukaasia 9. mai diplomaatia – kes jättis Moskvasse sõitmata?

9. mai paraad Punasel väljakul. Foto: ALEXANDER KAZAKOV

• See mis on lubatud Aserbaidžaani liider Alijevile, ei pruugi olla lubatud Armeenia liidrile.
• Gruusia on praegu Kaukaasia võtmeks Venemaale.

9. mai Moskva üritustest ei võtnud osa Aserbaidžaani president Ilham Alijev. See on viimastel aegadel juba teine kord, kui Alijev on ära jätnud Moskva visiidid ning pole vastu võtnud Venemaa liidri Vladimir Putini kutseid, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.

Põhjuseks on siiani reguleerimata konflikt lennukompanii AZAL lennukile tekitatud vigastustest 25. detsembril 2024. aastal, marsruudil Bakuu-Groznõi. Selle katastroofi ajal oli Aserbaidžaani president Alijev sooritamas lendu Sankt-Peterburgi nõupidamisele, kus osales ka Vladimir Putin. Saades teada oma lennu ajal õnnetusest AZAL-i reisilennukiga Vene Föderatsiooni õhuruumis, lasi Alijev oma lennuki, mis just Moskva kohal lendas, ringi keerata ja naasis Bakuusse. Seal tegi Alijev avalduse, milles teatas, et Aserbaidžaani lennukompaniile kuuluv reisilennuk Embaer 190 sattus Venemaa õhuruumis rünnaku ohvriks venelaste õhutõrjesüsteemi poolt. Venelased tegutsesid just siis oma õhutõrjevahenditega Ukraina droonide vastu.

Alijev süüdistas Venemaa õhuruumis toimunud rünnakus Venemaad ja nõudis kohest uurimist, süüdlaste karistamist ning kompensatsiooni tekitatud kahjude eest. Mõistagi nõudis Alijev Moskvalt ka vabandusi. Alijev kohtus seejärel katastroofis hukkunute omastega. Kolm päeva peale seda intsidenti vabandas Putin Alijevi ees ja Kremlis loodeti, et asi on lahenenud ja üsna varsti ka unustatud. Nii aga ei juhtunud ja 9. mail ei saabunud Alijev, vaatamata Putini tungivatele palvetele ja kutsetele Moskvasse. Alijev teatas, et Moskva ei ole andnud siiani ametlikku vastust juhtunu kohta ning Moskva ei ole ka karistanud süüdlasi juhtunus, kuigi nende isikud on hästi teada.

9. mail osalesid Punase väljaku paraadil Aserbaidžaanist kohale saadetud erivägede brigaadi võitlejad, et avaldada austust «II maalimasõjas osalenud aserbaidžaanlaste mälestusele». Just see detail – aserite eriüksuse võitlejate osalemine Moskva sõjaväeparaadil Punasel väljakul – tekitas palju küsimusi armeenlaste hulgas, kelle peaminister Nikol Pašinjan 9. mai üritustest, sealhulgas paraadist, külalisena osa võttis. Tema eest marssisid läbi Armeenia praegused põhivaenlased, Aserbaidžaani eriüksuse võitlejad. Armeenia liidri ootamatu Moskva 9. mail üritustest osalemine on seda üllatavam, et Armeenia suhted Venemaaga ei ole viimastel aegadel sugugi soojad. See omakorda näitab, et on asju, mida võib endale lubada Aserbaidžaani liider Alijev ja neid, mida armeenlaste liider endale lubada ei või.

Vaatamata sellele, et Armeenia on oma välispoliitikat ajades liikumas Euroopa Liidu suunas ja loodab samal ajal igakülgsele USA abile «integreerumisel läänega», ei tunne Armeenia peaminister ennast eriti kindlalt ega taha suhteid Moskvaga ajada teravamaks kui nad juba on. Väga palju Armeenia poliitilisi vaatlejaid ja kodanikke «rahva hulgast» olid oma peaministri Moskva visiidi pärast hämmeldunud ja nördinud. Eriti vastumeelt oli neile see asjaolu, et nende peaminister sisuliselt tervitas koos teiste külalistega Punasel väljakul istudes Armeenia vaenlase – Aserbaidžaani eliitüksuse võitlejaid, justkui unustades Armeenia-Aserbaidžaani viimase sõjalise konflikti 2022. aasta 27. septembril, mis kestis sama aasta 20. novembrini. Selle tulemusel läks Mägi-Karabahh Aserbaidžaani alla. Uus konflikti toimus 19.– 20. septembril. 2023. Aserbaidžaan võitis Armeeniat Mägi-Karabahhi sõjas. Venelased ei aidanud siis oma Armeenia liitlasi üldse kuidagi. Ja nüüd siis selline «paraadi vastuvõtmine» Moskvas.

Veel üks Kaukaasia riik – Gruusia – ei osalenud samuti Moskva 9. mai pidustustel. Nendel on Venemaaga oma «poliitiline mäng» ja omad huvid. Gruusia on praegu Kaukaasia võtmeks Venemaale.