Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

JÜRI KOTŠINEV Venemaa-Kaukaasia 9. mai diplomaatia – kes jättis Moskvasse sõitmata?

9. mai paraad Punasel väljakul.
9. mai paraad Punasel väljakul. Foto: ALEXANDER KAZAKOV

9. mai Moskva üritustest ei võtnud osa Aserbaidžaani president Geidar Alijev. See on viimastel aegadel juba teine kord, kui Alijev on ära jätnud Moskva visiidid ning pole vastu võtnud Venemaa liidri Vladimir Putini kutseid, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.

Põhjuseks on siiani reguleerimata konflikt lennukompanii AZAL lennukile tekitatud vigastustest 25. detsembril 2024. aastal, marsruudil Bakuu-Groznõi. Selle katastroofi ajal oli Aserbaidžaani president Alijev sooritamas lendu Sankt-Peterburgi nõupidamisele, kus osales ka Vladimir Putin. Saades teada oma lennu ajal õnnetusest AZAL-i reisilennukiga Vene Föderatsiooni õhuruumis, lasi Alijev oma lennuki, mis just Moskva kohal lendas, ringi keerata ja naasis Bakuusse. Seal tegi Alijev avalduse, milles teatas, et Aserbaidžaani lennukompaniile kuuluv reisilennuk Embaer 190 sattus Venemaa õhuruumis rünnaku ohvriks venelaste õhutõrjesüsteemi poolt. Venelased tegutsesid just siis oma õhutõrjevahenditega Ukraina droonide vastu.

Alijev süüdistas Venemaa õhuruumis toimunud rünnakus Venemaad ja nõudis kohest uurimist, süüdlaste karistamist ning kompensatsiooni tekitatud kahjude eest. Mõistagi nõudis Alijev Moskvalt ka vabandusi. Alijev kohtus seejärel katastroofis hukkunute omastega. Kolm päeva peale seda intsidenti vabandas Putin Alijevi ees ja Kremlis loodeti, et asi on lahenenud ja üsna varsti ka unustatud. Nii aga ei juhtunud ja 9. mail ei saabunud Alijev, vaatamata Putini tungivatele palvetele ja kutsetele Moskvasse. Alijev teatas, et Moskva ei ole andnud siiani ametlikku vastust juhtunu kohta ning Moskva ei ole ka karistanud süüdlasi juhtunus, kuigi nende isikud on hästi teada.

Kommentaarid
Tagasi üles