Kahjuks osutab Pruunsilla jutt sellele, et tegu võib olla vabariigi asemel Eesti Babariigiga. Enamasti omistatakse riigivõimu täielikku bardakki, kus valitsemine põhineb mitte seadustele, õigusriigi põhimõtetele ja rahva tahtele, vaid korrumpeerunud isevalitsejate suvale, mingitele Aafrika kaugema nurga riikidele.
See, kuidas «riik» on jõuametite (kapo, prokuratuur jne) kaudu asunud tänasele etableerunud poliitilisele nomenklatuurile vastanduvat ja olulisimat rahvuslikku poliitjõudu toetavat ettevõtjat kõikvõimalike ebaseaduslike võtetega ründama – läbiotsimised, pealtkuulamised, jälitamised, illegaalsed telefonisse muukimise katsed, ajuvabad kohtuasjad, isiklike asjade ära võtmised eesmärgiga leida infot, mille põhjal saaks algata mõnda järgmist menetlust jne jne jne – meenutab igal juhul kirjeldusi nn banaanivabariikidest. Pikas plaanis on täiesti ilmselt näha soov jõuda kuidagi selleni, et lõpetada Pruunsilla-poolne Isamaa toetamine. Viimane süüdistus sisaldab nö «kuriteokahtlusena» just seda, justkui oleks Pruunsilla poolne pikaajaline avalik rahaline Isamaa toetamine «kuritegelik».
/nginx/o/2018/10/19/11510749t1h2f32.jpg)
/nginx/o/2024/07/29/16254716t1h56fa.jpg)