Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kristina Pihlapuu
Saada vihje

Erkki Koort Sireene vaikuses ei katseta ehk miks mõned sõnumid hilinesid (2)

Riik saatis suurõppuse raames Eesti võrgus olevatele mobiilidele teavituse, mis sisaldas infot sireenide rakendumise kohta. Sõnumid saabusid inimestele aga ajanihkega. Nii saabus näiteks 15.41 sõnum, mis teavitas sireenist, mida oli oodata kella 15 ajal.

Eesti katsetas sireene ja ohuteavitust ning see oli vältimatult vajalik. Kindlasti saadi väärtuslikku tagasisidet isegi kõigi näiliste viperuste kiuste, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

14. mail 2025 oli Eestis sündmus, milleks valmistuti pikalt. 2022. aasta veebruaris avastas ühiskond järsku, et puudub ohuteavitus. Natuke meenutas see võsastunud piiri avastamist 2014. aasta septembris. Mõlemal juhul polnud teema asjaomastele ja poliitilisele tasemele mingiks uudiseks, kuid kummalgi juhul ei peetud seda oluliseks. Ametnikud olid näidanud küll initsiatiivi, kuid nagu kirjutas üks Tartu Ülikooli kaasprofessor, pole ametnikel mandaati, et mingit initsiatiivi näidata, asju otsustavad vaid poliitikud. Poliitilist tahet polnud ja asi jäigi soiku.

Eestis lagunes varasem ohuteavituse süsteem 1990. aastate alguses. Osalt rahapuudusest, kuid ka suhtumise muutusest tingituna. Külm sõda oli läbi ja «hea uus ilm» alanud, pealegi nähti sireenide süsteemis nõukaaja jäänukit. Muide, neutraalne Austria on oma süsteemi pidevalt üleval hoidnud ning riiki katab umbes 8000 sireeniga võrk.

Kommentaarid (2)
Tagasi üles