ANDRES METSOJA ⟩ Vanarehvide taaskasutusega on Eestis endiselt probleeme, aga üks võit juba paistab

Tartus Raadi linnaosas vanal sõjalennuväljal olev rehvihunnik 2019. aastal. Praeguseks on see sealt kadunud. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees

Eelmise aasta lõpus menetleti riigikogu keskkonnakomisjonis jäätmeseaduse muudatusi, mis puudutasid just rehvivaldkonda ja sealhulgas arutelu selle üle, millised taaskasutusviisid on Eestis kasutusel ja kuidas nendesse suhtuda, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja (Isamaa)​.

Seadusemuudatuse kohaselt peavad sõiduautode maaletoojad olema järgmise kahe kuu jooksul liitunud vanarehvide laiendatud tootjavastutussüsteemiga. Teisisõnu rehvid, mis on müüdavate autode all, saavad samuti olema osa taaskasutussüsteemist. See peab olema juhtunud 1. juuliks 2025.

Jäätmeseaduse muudatus oli vajalik. Tänu sellele tekib ühtne tootjavastutussüsteem, millesse peavad kõik maaletoojad võrdselt panustama. Jääb vaid loota, et asjaomane ministeerium oma allasutustega aitab teavitustöö ja tõhusa järelevalvega, et tagada võrdne ja õiglane kohtlemine kõigi ettevõtete suhtes. Praegusel infotulva ajastul võivad ju mõnel ettevõttel jääda seadusemuudatuse nõuded «kogemata» tähelepanuta.