Tarmo Soomere ⟩ Kunst muutuste keerises vähem ruumi võtta

Tarmo Soomere. Foto: Eesti Teadusagentuur/Sander Hiire

Yuval Noah Harari elegantsed kirjutised veenavad lummavalt, et tehnoloogilised läbimurded on üldiselt õnnetus inimestele ja katastroof loodusele. Nii pessimistlik ei pea olema, aga on tõsi, et inimkonna kiired arenguetapid on saanud võimalikuks tänu loodusvarade mõõdutundetule ekspluateerimisele ja iga tehnoloogiline läbimurre on suurendanud nende arvu, kelle heaolu on küsitav ja mugavus olematu. Nii on inimkond meie planeedil võtnud üha rohkem ruumi, kirjutab akadeemik, matemaatik ja mereteadlane Tarmo Soomere.

Tegelikult on muutumine meie maailma olemuslik osa. Eriti nende jaoks, kes matemaatikat tunnevad. Maailma arengut kirjeldavaid võrrandeid ei ole üldse palju. Rahulikel aegadel on nendeks enamasti lineaarsed diferentsiaalvõrrandid. Nimi pole üldse oluline. Tähtis on muu: neil saab olla ainult kolme tüüpi lahendeid: astmefunktsioon, eksponent ja võnkumine (siinus või koosinus).

Kui sama öelda eesti keeles, siis kasvada saavad asjad ainult plahvatuslikult. Kuigi plahvatuseni võib hulk aega minna. Võimalikud on ka perioodilised võnkumised, näiteks majanduskriisid. Nendegi amplituud üldiselt kasvab. Kahanemise võimalusi on samuti vähe. Eksponentsiaalne kahanemine on neist kõige aeglasem. Nii juhatab matemaatika meid tõdemuseni: kestlik kasv ei ole võimalik ja kui mingi protsess üldse saab kestlik olla, siis hästi aeglane kahanemine.