:format(webp)/nginx/o/2025/05/15/16846952t1ha84d.jpg)
- Varilaevastiku aluse kinnipidamiseks on mõistlikum politseiline operatsioon.
- Kas omaaegne PPA laevastiku mereväe alla ühendamine oli ikka õige otsus?
- AgustaWestland kopterid ei ole ennast Eesti oludes heast küljest näidanud.
Eesti merevägi korraldas teisipäeva õhtul meie majandusvetes operatsiooni Gaboni lipu all sõitnud tankeri Jaguar vastu. Avalikkusele on kaitseminister Hanno Pevkur öelnud, et Eesti esimene eesmärk oli merealuse taristu ohutuse tagamine, mis õnnestus, ning et tanker eskorditi meie majandusvetest välja.
Loomulikult oli tegemist Venemaa varilaevastiku alusega, millelt võib kõike oodata, ja Eesti reageerimine oli vajalik. Ent kas meie tegelik eesmärk oli laev kinni pidada, nagu tehti aprillis tanker Kiwalaga, või oli eesmärk üksnes Jaguar meie vetest minema peletada?
Me ei pruugi teada saada operatsiooni tegelikku eesmärki, ent kui me soovisime tankerit kinni pidada ja see ei õnnestunud, on siin Eesti ametkondadele mõttekoht. Ukraina sõja käik on näidanud, et Venemaa on õppimisvõimeline ning sama õppimisvõimeline on ta hübriidoperatsioonide läbiviimises ja varilaevastiku kaitsmises. Esimene kord õnnestus Eestil laeva kinnipidamine, kuna meie poolt oli üllatusmoment: et Eestil on piisavalt enesekindlust, poliitilist tahet ja tehnilist võimekust asi ära teha. Nüüd oldi meie käiguks juba ette valmistatud.
Peame küsima kriitilisi küsimusi oma strateegiliste mereoperatsiooni võimete otsuste kohta. Ühe järeldusena on meil ilmselt vaja uusi koptereid.
Postimehe meelest peame ka meie õppima ja mitte jääma puhkama loorberitele. Ja meie õppetunnid ei ole pelgalt taktikalise iseloomuga ehk et kuidas laeva arestimise operatsiooni merel paremini läbi viia. Me peame lisaks küsima kriitilisi küsimusi oma strateegiliste otsuste kohta.
Esiteks, kas omaaegne mereväe ning politsei- ja piirivalve laevastiku ühendamine mereväe alla oli õige otsus? Mitmel põhjusel on varilaevastiku aluse kinnipidamiseks mõistlikum politseiline operatsioon, mitte sõjaväeline operatsioon, seda nii suhtekorralduslikult kui väljaõppe mõttes. Praegu politseil enda laevu pole ja veidi segaseks jääb ka kogu operatsiooni juhtimisahel.
Sellega haakub küsimus, kas meie mereväele olekski üldse vaja osta uusi suuri laevu. Võimsat mitmeotstarbelist laevastikku ei saa väike Eesti endale kunagi lubada ning Ukraina kogemus näitab, et innovaatiliste ja suhteliselt odavate meredroonidega saab hästi võimsama vastase vastu, lisame siia meie juba olemasoleva rannikukaitse. Üks või kaks lahingulaeva oleksid kallid ning samas lihtsad sihtmärgid, erinevalt sadadest meredroonidest.
Meie teine strateegiline küsimus on, milliseid politseilisi mereoperatsioonide võimeid oleks meil juurde vaja. Aastail 2007–2011 hankis Eesti PPA lennusalgale kolm Itaalia päritolu AgustaWestland AW139 kopterit. Kõige esimesel riigihankel tuli valida parima hinnaga Euroopa tootja kopter, mis välistas näiteks Ameerika Sikorsky mudelid. Seega osteti ka ülejäänud kaks kopterit Itaalia tootja käest. Paraku pole need kopterid Eesti oludes ennast heast küljest näidanud ja on olnud hetki, kui neist ükski pole olnud lennuvõimeline.
Postimehe meelest on Eestil aeg kopterite mudelilõksust väljuda.