:format(webp)/nginx/o/2025/05/14/16843999t1h5544.jpg)
Nagu mitmed reservväelased ootasin minagi selle kevade suursündmust, kuid kuna Siilile jäi kutse tulemata, otsustasin veeta aega oodates teist kaua ettevalmistatud kaunikest – nimelt esmast ohuteavituse süsteemi katsetust. Peab nentima, et olin alguses vast isegi natukene negatiivselt meelestatud. Samas kui sireenid käima läksid, siis said algsed hirmud purustatud. Juhul kui süsteemi saaks hinnata ainult sireenide põhjal, siis vast ei oleks põhjust seda artiklit kirjutada. Siiski nagu vanasõna ütleb – kus viga näed laita, seal tule ja aita, kirjutab Otto-Kristjan Vanajuur.
Esimesed küsimused tekkisid siis, kui olin esmasest sireenide kõla tekitatud «positiivsest emotsioonist» üle saanud. Seoses töökohaga kasutan kahte SIM-kaarti ning seega saabus mulle enne lõunat kaks teavitust, mis mainisid kell 15 algavat ohuteavituse süsteemi katsetust. Kuigi oleksin pidanud muret tekitavat asjaolu märkama juba enne lõunat laekunud SMSidega, märkasin seda alles pinevalt tegeliku ohu puudumist teavitavaid SMSe oodates.