OTTO-KRISTJAN VANAJUUR ⟩ Ohusireenide muret tekitav pool – millal said sõnumi?

Nimelt tundub, et ohuteavitussüsteemi rajades on Eestis lähenetud asjale unikaalsuse printsiibiga ning süsteem on üles ehitatud asukohapõhistele SMSidele. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Nagu mitmed reservväelased ootasin minagi selle kevade suursündmust, kuid kuna Siilile jäi kutse tulemata, otsustasin veeta aega oodates teist kaua ettevalmistatud kaunikest – nimelt esmast ohuteavituse süsteemi katsetust. Peab nentima, et olin alguses vast isegi natukene negatiivselt meelestatud. Samas kui sireenid käima läksid, siis said algsed hirmud purustatud. Juhul kui süsteemi saaks hinnata ainult sireenide põhjal, siis vast ei oleks põhjust seda artiklit kirjutada. Siiski nagu vanasõna ütleb – kus viga näed laita, seal tule ja aita, kirjutab Otto-Kristjan Vanajuur​.

Esimesed küsimused tekkisid siis, kui olin esmasest sireenide kõla tekitatud «positiivsest emotsioonist» üle saanud. Seoses töökohaga kasutan kahte SIM-kaarti ning seega saabus mulle enne lõunat kaks teavitust, mis mainisid kell 15 algavat ohuteavituse süsteemi katsetust. Kuigi oleksin pidanud muret tekitavat asjaolu märkama juba enne lõunat laekunud SMSidega, märkasin seda alles pinevalt tegeliku ohu puudumist teavitavaid SMSe oodates.

Märkamata jäänud murekohaks osutus SMSide vaheline ajaline viide: 27 minutit, saabudes 11.02 ja 11.29. Kuigi esimene SMS jõudis kohale 15.03, pidin teist ootama 15.39ni, mis tähendas, et viide oli kasvanud 36 minuti pikkuseks. Vahepeal, 15.30, jõudis kohale ka teavitus pidevalt kirgi kütvast Eesti.ee mobiilirakendusest. Olin paar tundi enne kella 15 proovinud ka alla tõmmata «Ole valmis!» mobiilirakendust, kuid avastasin, et see on vähemalt Google'i rakenduste poes regioonilukustusega piiratud ning seega loobusin sellest.