JUHTKIRI ⟩ Uus europauk tabab erakondi

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• ELi uus määrus ei puuduta sotsiaalmeediat.
• Rumeenia valimisi ei võidetud traditsioonilise meedia abil.
• Määrus nõuab avalikku arutelu.

Euroopa Liit on vastu võtnud määruse – ja tuletame meelde, et määrus on vastuvaidlematuks täitmiseks, mitte riigisiseseks kohandamiseks –, mille järgi peavad ajakirjandusväljaanded käesoleva aasta kolmandast kvartalist hakkama esitama teavet poliitiliste reklaamide kohta. See puudutab Eestit otseselt juba kohalike omavalitsuste valimiste ajal, mis teadupärast toimuvad oktoobris.

Määruse idee on õilis: teha kindlaks, kuskohast tuleb valimiste sponsorraha, ning välistada välismaine mõjutustegevus. Määruse kontrollimehhanism on aga kohmakas ja bürokraatlik ning tekitab märkimisväärset halduskoormust. Postimees väidab, et probleemide lahendamise asemel tekitab see neid juurde ning õige oleks kavandatavat süsteemi oluliselt lihtsustada.

Regulatsiooni loojad ei näi tundvat moodsat meediamaailma, mille kohta võiks küsida nõu kirjastajatelt. Tuletame meelde, et väidetav valimistesse sekkumine Rumeenias ei toimunud mitte traditsioonilise ajakirjanduse äraostmisega, vaid mõjutustegevusega sotsiaalmeedias, näiteks TikTokis. Täpsemalt maksti mõjuisikutele ja suunamudijatele, kes hakkasid seni vähetuntud presidendikandidaati promoma, mis tõi kaasa tema populaarsuse plahvatusliku tõusu.

See ei tähenda, et traditsioonilisel ajakirjandusel puuduks mõju, kuid seal toimuv on juba praegu paremini kontrollitav. Sotsiaalmeedia jääb seevastu suuresti hämarikutsooni. ELi kavandatav määrus ei suuna sellele ühtegi valguskiirt.

Määruse oluline eesmärk on kontrollida raha päritolu. Ajakirjandusväljaannetel puudub vastav pädevus, kuna tegemist ei ole julgeolekuorganisatsiooni ega rahapesuvastase võitluse bürooga, kes võivad teha jälitustoiminguid või saada pangakontode väljavõtteid. Kui ilmneb, et toimunud on ebasoovitav mõjutustegevus, võib riiklik kontrollorgan piltlikult öeldes valimistel juhtme seinast tõmmata, nagu juhtus Rumeenias, ning mõjutada samuti valimistulemusi, ehkki sootuks teistpidi.

Meie erakonnad võiksid mõelda, enne kui riigikogu saalis nupule vajutavad, sest tulemus võib määrata pikemat aega just nimelt nende endi tulevikku.

Juba praegu võib öelda, et määrus sisaldab selliseid tehnilisi nõudmisi, mida pole isegi võimalik täita. Praeguseks on Euroopas juba mitmed suured kirjastajad teatanud, et loobuvad poliitreklaami avaldamisest üldse, kuna keeruliste nõudmiste tõttu on risk saada hiiglaslikke trahve liiga suur. Sama võib juhtuda Eestis.

Postimees on varem kritiseerinud euronõuete mõtlematut kiirkorras vastuvõtmisest meie seadusandja poolt. Nüüd võiksid meie erakonnad mõelda, enne kui riigikogu saalis nupule vajutavad, sest tulemus võib määrata pikemat aega just nimelt nende endi tulevikku.

Ja veel. Kuna kavandataval määrusel on mõju meie poliitilisele elule, siis vääriks see enne vastuvõtmist põhjalikku avalikku arutelu. Mitte mingisugust avalikku arutelu aga seni toimunud ei ole. Postimees soovib sellega alustada, et leiaksime heale ideele ka hea teostuse.