JUHTKIRI ⟩ Pandora laegas

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Miks tuli Eesti 200 just nüüd välja topeltkodakondsuse ettepanekuga?
• Topeltkodakondsuse lubamine ajal, mil liitlaste vahel pole kõik korras, on libe tee.
• Venemaa võib kasutada Eesti vastu ära kolmandate riikide kodanikke.

Erakonna Eesti 200 kava suruda koalitsioonilepingusse topeltkodakondsust võimaldav säte avab Pandora laeka, mida oleks hiljem väga raske kinni toppida.

Ehkki Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonivalitsus sõlmisid aluslepingu tänavu 24. märtsil, mis tähendas, et täpsema koalitsiooni­lepingu üle alustati praeguseni kestvaid läbirääkimisi. Nüüd ongi arutusel Eesti 200 topeltkodakondsuse nõue.

Meenutame, et topeltkodakondsuse nõue oli Eesti 200 programmis juba algusest peale, 2018. aastal. Siis rääkis erakond, et tuleks tühistada topeltkodakondsuse keelamine Eesti sünnijärgsetele kodanikele üle maailma, mis tõukus ka Abhaasia eestlaste juhtumist. Praegu räägib erakond sellest, et topeltkodakondsus tuleks anda Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikele.

Tuleb küsida, miks Eesti 200 just praegu sellise ettepanekuga välja tuli. Postimees leiab, et Eestis vajavad lahendamist palju tähtsamad küsimused kui kodakondsusseadus, mis on meid hästi teeninud. Kas tajub Eesti 200 oma mõjukuse kasvu koalitsioonivalitsuses Reformierakonnaga, sest Eesti 200ta ei saaks valitsust kokku? Samas poleks ilmselt Reformierakonnal probleemi leida uus valitsuspartner.

Meenutame, et kodakondsus on üks riikliku identiteedi nurgakive. Olla mingi riigi kodanik tähendab täita selle riigi seadusi ja olla riigile lojaalne. Ehkki Eesti 200 pakutud variant näeb ette topeltkodakondsuse andmist Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikele, näeme ka, kuidas nendes allianssides käituvad riigid Ukraina täiemahulise sõja algusest peale väga erinevalt. Ungari on justkui formaalselt meie liitlane, ometi räägivad ukrainlased Ungari spionaažist Ukraina pinnal.

Postimees leiab, et Eestis vajavad lahendamist palju tähtsamad küsimused kui kodakondsusseadus, mis on meid hästi teeninud.

Seega on topeltkodakondsuse lubamine ajal, mil liitlaste vahel pole kõik korras, libe tee. Seni on maailmas topeltkodakondsus tähendanud enamasti riike, kes on olnud omavahel sõbralikes suhetes ja kelle puhul oht, et need riigid omavahel sõdima hakkavad, oli tibatilluke. Mitte aga enam.

Ehkki praegu räägitakse topeltkodakondsuse lubamisest üksnes ELi ja NATO liikmesriikide kodanikele, võib see seadusemuudatus tähendada ka avangut tulevikuks, kus Eesti poliitika erinevad kombinatsioonid võivad tekitada kiusatuse lubada kodakondsus ka Venemaa kodanikele. Ja siis oleksime avanud tammi, mida on peaaegu et võimatu kinni toppida. Vene passide poliitika, millega jagati Vene passe näiteks Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, viis relvakonfliktideni. Praegugi ütleb siseministeerium, et täpset arvu, kui paljudel Eesti kodanikel on ka mõne muu riigi kodakondsus, meil ei ole. Teised riigid pole kohustatud meiega oma kodanike kohta infot jagama.

Seega muutub topeltkodakondsus hoobilt teravaks julgeolekuküsimuseks. Kui me ei tea näiteks, kui palju liigub Eestis ringi inimesi, kel on nii Eesti kui ka Vene kodakondsus, on see otsene julgeolekurisk. Lisaks sellele võib Venemaa kasutada Eesti vastu ära ka kolmandate riikide kodanikke. Järelikult tasub panna topeltkodakondsuse plaanile käsi ette juba praegu.