JUHTKIRI ⟩ Meie mees Berliinis

Päeva karikatuur, 12. mai Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Saksamaa uus välisminister Johann Wadephul räägib Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamise teemal õiget juttu.

Friedrich Merzi valitsuse välisminister, Saksa paremtsentristliku kristlik-demokraatliku partei CDU kogenud välispoliitikaekspert 62-aastane Wadephul on varemgi esitanud Postimehele sümpaatseid seisukohti. 2023. aastal ajalehes Tagesspiegel ilmunud intervjuus toetas Wadephul seda, et Ukraina võiks lääneriikidelt, sealhulgas Saksamaalt saadud relvi kasutada ka Venemaa territooriumil. Wadephul toetas ka Saksa relvade tarnimist Iisraelile Gaza sõjategevuse ajal.

Laupäeva õhtul ilmus ajalehes Neue Osnabrücker Zeitung intervjuu Wadephuliga, milles ta muuhulgas ütles, et Saksamaa on seni pööranud liiga vähe tähelepanu Läänemere piirkonnale ja tema kavatseb ametis sellele tavapärasest rohkem aega pühendada.

Wadephul märkis ka, et olukord Läänemere piirkonnas on ebastabiilne. Ta loetles üles rea vahejuhtumeid, nagu Balti riikide ja Põhjamaade vaheliste sidekaablite lõhkumine, Eesti-Vene piiripoide eemaldamine Narva jõelt, ELi ja NATO riikide õhuruumi rikkumised ning Venemaa mereväe käitumine. Ta nentis, et elame riskipiirkonnas.

Läänemere-äärsed riigid, Põhja- ja Baltimaad, Poola ja Saksamaa peavad moodustama veel ühisema rinde, et seista vastu idast lähtuvale ohule.

Wadephul mainis seega vahejuhtumeid, mis on otseselt seotud Eestiga ja tõmbas nendest täiesti õiged järeldused. Postimees toetab samuti tema seisukohta, et Läänemere julgeolekukoostööga tuleb tegeleda senisest veelgi rohkem. Läänemere-äärsed riigid, Põhja- ja Baltimaad, Poola ja Saksamaa peavad moodustama veel ühisema rinde, et seista vastu idast lähtuvale ohule. Vastuolusid ja usaldamatust esineb ka liitlaste vahel, nagu näiteks Poola ja Saksamaa. Nendest tuleb üle saada.

Nüüd, kui nii Rootsi kui ka Soome on samuti NATO liikmed, on Läänemere julgeolek konventsionaalse ohu vastu märksa kindlam kui enne. Venemaale on Läänemere ümber vastas mitu riiki, mis lähtuvad eeldusest, et vajadusel peavad nad olema suutelised meie idanaabrile ka üksi vastu seisma.

Sellest aktuaalsemad on aga just Wadephuli poolt välja toodud hübriidohud. Neile vastu astumine eeldab senisest tihedamat strateegilist koostööd nii olemasolevates raamistikes kui ka vajadusel uute loomist. Selles vallas võiks Läänemere-äärsed riigid saada eeskujuks teistelegi NATO piirkondadele.