RAINER SAKS ⟩ Putini uus ettepanek rahukõnelusteks survestab Ukrainat tehtud otsust muutma

Venemaa president kutsus Ukraina otseläbirääkimistele Istanbuli 15. mail, kus toimusid kõnelused ka sõja alguses, aga mille Ukraina katkestas. Foto: GAVRIIL GRIGOROV / SPUTNIK / KREMLIN POOL

Surve Venemaale kujunes niivõrd tõsiseks, et Venemaa president tegi lõpuks eraldi avalduse. Ta ignoreeris täielikult Ukraina vaherahu ettepanekut ja kutsus Ukraina otseläbirääkimistele Istanbuli 15. mail. Istanbulis toimusid sõja alguses läbirääkimised Ukrainaga ning Venemaa president teebki ettepaneku taastada läbirääkimised, kirjutab julgeolekuekspert​ Rainer Saks.

See nüanss on Venemaa jaoks oluline, kuna toona Ukraina katkestas läbirääkimised, sest ilmsiks tulid Vene armee poolt toime pandud sõjakuriteod. Venemaa ettepank nagu survestaks Ukrainat oma toonast otsust muutma. Venemaa presidendi ettepanek ei sisaldada ka relvarahu kehtestamist läbirääkimiste ajaks.

Venemaa jaoks on väga oluline saavutada olukord, kus kõik läbirääkimistega seonduv oleks vähemalt näiliselt nende kontrollitud initsiatiiv. Selline olukord võimaldaks jätta mulje, et ka initsiatiiv sõjas on Venemaa käes. Venemaa president näib olevat kindel, et armee suudaks läbirääkimiste ajal hoida Ukraina kaitsjad tugeva surve all. Venemaa presidendi ettepanek ei olnud pikemalt plaanitud ning on tehtud eelkõige selleks, et väljuda lääneriikide tugeva surve alt, aga samas vältida uute sanktsioonide kehtestamist ning täiendavaid relvatarneid Ukrainale. Venemaa president nimetas oma avalduses esimest korda Venemaa agressiooni Ukraina vastu sõjaks, aga praegusel hetkel ei oma see enam sügavamat tähendust. Venemaa inimeste jaoks on olukord niigi ammu juba selge.​​