Riigikogu on Eesti Vabariigi kõrgeim seadusandlik organ. Järgimiseks on mitte ainult sealt laekuvad seadused, vaid teatud määral ka kodanikkonnale näidatavad isiklikud eeskujud: käitumine, kõnepruuk, välimus. Kuna olukord on halb ja aina hullemaks läheb, tekib küsimus, kas riigitelevisioon peaks ka edaspidi üle kandma kolmapäevaseid infotunde, mis on muutunud lodevuse ja ebaviisakuse kooliks.
Kui veel mõned aastad tagasi ei ületanud vaatajate poolt rahvateatriks nimetatav infotund taluvuspiiri, siis pärast viimaseid valimisi on see radikaliseerunud erakondade ja saadikute väljaelamise ja enesereklaami tribüüniks, mis nagu iga poliitiline kisakoosolek vääriks riigitelevisioonis näitamist vaid selles sisalduvate konstruktiivsete ja uudisekünnist ületavate episoodide väljatoomise vormis poliitilistes saadetes või AKs. Võiks jätkata veebiülekandeid, kuna internetis kohtab hullemaidki asju kui ministrite kohtumised rahvaasemikega. Sisutühja müra ja agressiivsuse vahendamine ei peaks olema avalik-õigusliku televisiooni ülesanne, veel vähem tasuks tiražeerida ksenofoobseid ja putinistlikke avaldusi, sajatused Eesti parlamendis on ju sama šokeerivad kui lastenukkude loopimine Hando Runneli teksti saatel.
:format(webp)/nginx/o/2016/11/24/6106071t1h083c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/17/16663132t1h6c1e.jpg)