GARRI RAAGMAA ⟩ Itaalia kogemus näitab, mida tähendab ääremaa unustamine

Cosa Nostra liikme kinnipidamine. Foto: ALESSANDRO FUCARINI / AFP

Riik ei tohi oma äärmaid unustada, sest tühja koha täidavad illegaalsed struktuurid, millel on laialdane mõju ka ruumstruktuuridele ja regionaalsele arengule tervikuna, kirjutab kolumnist Garri Raagmaa (SDE).

Taksojuht, kes meid hommikul Palermo lennujaama viis, sõitis oma Mersuga lõpuks 30 km alas 110ga. Inglise keelt ta väga ei rääkinud, aga sõidu alul küsis, et kas linn oli ilus. Kolleeg poetas, et oli ikka, ehkki Siracusa meeldis talle (varasemal külastusel) veidi rohkem. Kenasid kohakesi oli tõesti: vanalinna turismilõksud olid ristluslaevade ja Airbnb rahvast pungil täis. No ja kohalik rahvas on lahke, armastab ja oskab pidutseda.

Sitsiilia pealinnas ja selle lähitagamaal on üle miljoni elaniku. 1970ndatel hakati riigi toel arendama tööstust, et maaelanikele tööd anda, ja äärelinnad ehitati täis kortermaju, mis nagu meiegi mäed ei ole just iluetalonid. Et ka ühistransport ei toimi, käiakse tööl miniautode ja mopeedidega. Liiklus on umbes ja parkida kuskile ei ole. Ka mujal lõunas levinud lahendus on jätta auto keset tänavat, lülitada ohutuled sisse ja minna jumala rahus kohvi jooma või tööasju ajama.