JUHTKIRI ⟩ Täna 80 aastat tagasi

Päeva karikatuur. 8. mai 2025. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Teise maailmasõja ohvrite arvuks peetakse 70–85 miljonit hukkunut, kuid täpset arvu ei tea keegi.
• Esimesest maailmasõjast ei suutnud osalised piisavalt õppida. Teine katse õnnestus esialgu paremini.
• Nagu Hitler heitis Austria ja Sudeedimaa anastamisega kinda maailmarahule, on seda teinud Putin.

8. mail möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas, mis on senini olnud veriseim konflikt inimkonna ajaloos. Just see on õige kuupäev, mitte 9. mai, mida mäletame tähtpäevana okupatsiooniajast ning mida Venemaa ametlikult jätkuvalt õigeks päevaks peab.

Kuupäevade erinevus tuleneb sellest, et kui Saksamaa tingimusteta kapitulatsioon ühes Berliini lähedases mõisas hilisõhtul allkirjastati, oli ajatsooni erinevuse tõttu Moskvas alanud juba uus päev. Ning Moskva on kangekaelselt selle kuupäeva juurde jäänud, mis olemuslikult meenutab veidi janti igal vana-aasta õhtul Eestis rakettide laskmisega kell 11, kuna just siis jõuab meie idanaabri pealinnas kätte uus aasta.

Teises maailmasõjas osalesid viisil või teisel peaaegu kõik maailma maad ning paljude riikide jaoks oli tegemist totaalsõjaga, kus kadus piir rinde ja tagala vahel ning mobiliseeriti kõik ühiskonna ressursid. Ohvrite arvuks peetakse vahemikku 70 miljonit kuni 85 miljonit hukkunut, kuid täpset numbrit ei tea keegi, sest siia hulka kuuluvad ka repressioonides või tagalas pommitamise tõttu hukkunud tsiviilisikud. Sõda toimus nii maal, õhus kui merel, nii polaaraladel kui kõrbes. Sõda lõppes esimeste ja seni õnneks viimaste tuumarelvarünnakutega Hiroshimas ja Nagasakis.​

Kui Esimesest maailmasõjast ei suutnud osalised piisavalt õppida ning rahvusvahelist rahu hoidma loodud Rahvasteliit lagunes, siis Teise maailmasõja koledused mõjusid nii hirmsalt, et lääneriikidel õnnestus uus katse esialgu paremini. Üheks kõige olulisemaks kordaminekuks võib pidada USA Marshalli plaani, majanduslikku tuge sõjas laastatud Euroopa ülesehitamiseks. Jah, justnimelt Euroopa, kuna abi pakuti ka Ida-Euroopale, millest generalissimus Stalin keeldus.

Tahame loota, et rahvusvaheline kogukond on suutnud ikkagi õppida ajaloolisest kogemusest ning me suudame agressori peatada enne, kui see nõuab suuri ohvreid.

Teise maailmasõja järgne ülesehitustöö Lääne-Euroopas, aga ka Jaapanis viis nende riikide majandusliku õitsenguni ning demokraatia laienemisele kogu maailmas. Ehkki, nagu armastas öelda Lennart Meri, Teine maailmasõda polnud meie jaoks 1945. aastal okupatsiooni jätkumise tõttu lõppenud, peitusid demokraatia võidukäigus ka meie taasiseseisvumise võrsed. Ja nagu ütles president Kennedy oma kuulsas Berliini müüri juures peetud kõnes: «Vabadusel on palju raskusi ja demokraatia ei ole täiuslik, kuid me pole kunagi pidanud ehitama müüri, et hoida oma rahvast kinni, et takistada neid meie juurest lahkumast.». Müür langes ja meiegi saime vabaks.

Ent nii, nagu Hitler heitis Austria ja Sudeedimaa anastamisega kinda maailmarahule, on seda nüüd teinud Putin Krimmi ja Donbassi anastamisega. Erinevalt Tšehhoslovakkiast 1938. aastal või Soomest 1939. aastal on Ukraina saanud palju rohkem rahvusvahelist toetust ja ka relvaabi. Tahame loota, et rahvusvaheline kogukond on suutnud ikkagi õppida ajaloolisest kogemusest ning me suudame agressori peatada enne, kui see nõuab suuri ohvreid.