MART KULDKEPP ⟩ Kreml pelgab ukrainlaste lööke sümboolsete objektide pihta

Vaade Kremlile. Foto: Jaanus Piirsalu

Vene maailma jaoks on suure isamaasõja lõpu tähistamine Moskvas keskse tähtsusega sündmus, mille ettevalmistusi ja kulgu jälgitakse kõrgendatud tähelepanuga kogu maailmas. Eriti suur huvi on 9. mai pidustuste vastu olnud mõistagi viimastel aastatel, pärast seda kui Venemaa algatas täiemahulise sõja Ukraina vastu, kirjutab ajaloolane ja kolumnist Mart Kuldkepp.

2022. aasta 9. mai eel oodati hinge kinni hoides, kas Putin ehk kuulutab välja täiemahulise mobilisatsiooni ja milliseid proteste see võiks Vene ühiskonnas esile kutsuda. Ka Venemaa-teemaliste arvamuslugude (sh ühe tolleaegse minu oma) ilmumisaeg seati seetõttu pigem kümnendaks kui kaheksandaks maiks. Tegelikult aga midagi dramaatilist ei juhtunud, pidupäev möödus peaaegu tavapärasel moel ja mahus ning Putin püüdis oma kõnes Ukraina mainimist vältida, süüdistades hoopis NATOt agressioonis Venemaa vastu.

Ent sõjaline erioperatsioon jäi venima ning aasta hiljem lisandus 9. mai eel uue tähtsa teemana küsimus, kas Ukraina ei proovi pidustusi ära kasutada mingi sümboolse aktsiooni korraldamiseks, millega Vene prestiižile terve maailma pilkude all löök anda. Infooperatsioonina osutus selliste kuulduste levitamine Ukraina jaoks võrdlemisi edukas. Kõikjal jäid toimumata traditsiooniks kujunenud «surematu polgu» marsid ning vähemalt 21 linnas, sh Ukrainaga piirnevates Belgorodi ja Brjanski oblastites, jäeti pidustused üldse ära. Ka Moskva paraad oli varasemast tagasihoidlikum, tekitades küsimusi, mida ja kui palju Vene arsenalides veel üldse leidub. Oma kõnes oli Putin veelgi pahasem NATO peale, mis takistavat Venemaad jätkuvas võitluses fašismi vastu.