JUDIT STRÖMPL ⟩ Kus kasvavad alaealised õigusrikkujad?

Koolikiusamine. Illustratiivne foto. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eesti meediat raputavad aeg-ajalt uudised teismeliste hirmuäratavatest tegudest. Hiljuti Jõgeval juhtunud sündmus, kus kolm alaealist tapsid oma täiskasvanud joomasõbra, kutsub esile loomuliku küsimuse: kus kasvavad sellised lapsed ja kes on süüdi, et nad sellisteks on kasvanud? Teemast kirjutab Tartu Ülikooli sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor Judit Strömpl.

Tavakodanik tahab sellele vastust, sest ta soovib elada turvalises keskkonnas. Turvaline elukeskkond ongi hea elu aluseks. Turvaline elukeskkond tähendab eelkõige turvalisi suhteid. Lapsed, kõik inimesed kujunevad suhetes. Suhetes üksteisega kujuneb meie identiteet ehk teadmine, kes me oleme, kuhu kuulume. Lapsepõlves kogetud head või siis halvad suhted saadavad meid terve elu.

Meie perepoliitika ja lastekaitsesüsteem peaks rohkem ja süsteemsemalt tegelema niisuguse peredele ja lastele turvalise elukeskkonna loomisega, mis ennetaks Jõgeva-taoliseid juhtumeid. Kuna ma tean konkreetsest Jõgeva juhtumist vaid niipalju kui sellest kirjutati Postimehes, siis terve minu allolev jutt põhineb eelkõige enda ja teiste lapsepõlve probleemide uuringute põhjal. Need probleemid võivad, aga ei pruugi viia raskete õigusrikkumisteni. Alustada võibki selle tähelepanekuga, et alaealised õigusrikkujad kasvavad ebaturvalises suhete keskkonnas.