JUHTKIRI ⟩ Superhaigla sünnitusvalud

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Tallinna suurhaigla ehitus vajab põhjalikku analüüsi.
• Kas uus haigla parandab Tallinna ja Eesti meditsiini?
• Tuleb aru saada, millised erialad jäävad riigile ja linnale.

Tallinna suurhaigla ehitus Lasnamäele tundub hea plaan vaid esmapilgul. Enne järjekordset suurt betoonivalu oleks hoopis vaja põhjalikku analüüsi, mida me täpselt vajame, arvestades järsult langevat sündivust.

Tallinnas on uuritud põhjalikult Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla võimalikku liitmist (mis mõlemad kuuluvad linnale), kuid pole olemas arvestatavaid analüüse nende liitmiseks Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga (mis kuulub riigile). Ent praegu just üht superhaiglat Tallinnas füüsiliselt ühte kohta ehitada soovitakse.

Siinkohal pole ruumi tutvustada kogu Tallinna suurhaigla idee kujunemislugu, ent meenutagem, et esialgu valitsuse ja pealinna ühise projektina mõeldud ehitusest tõmbus riik Kaja Kallase (Reformierakond) ajal välja, loobudes 225 miljoni euro taotlemisest Euroopa Liidult. Põhjusena on nähtud vastuolu tollase Keskerakonna juhitud linnavalitsusega. Kas eurorahadest loobumine oli tark või ei, on omaette küsimus, millele polegi ammendavalt võimalik vastata enne auditit, mis kirjeldaks uue haigla funktsioone ja vastaks küsimusele, mida me jõuame tulevikus üleval pidada. Kuid sellist auditit praegu laual ei ole ning tundub, et tegemist pole pragmaatilise, vaid pigem poliitilise sooviga haigla igal juhul valmis ehitada.

Postimees ei kiida heaks uue suurhaigla läbimõtlematut ehitust: esmalt on vaja aru saada, millised erialad jäävad linnale ja millised riigile.

Mõned näited auditi vajadusest. Päris selge on, et tänase sündimuse juures pole vaja Tallinnale enam kahte eraldi sünnitusmaja, nagu on praegu. Kuna lastehaiglas on vastsündinute reanimatsioon ja III astme intensiiv enneaegsetele, siis oleks loomulik uue sünnitusmaja ehitamine lastehaigla külge ehk siis Mustamäele, aga mitte Lasnamäele, nagu on kirjas tänases plaanis.

Teiseks. Tallinna haiglate liitjad peavad meeles pidama, et praegu töötab hulk arste ja eriti meditsiiniõdesid paralleelselt mitmes Tallinna haiglas, näiteks ühes täiskohaga ja teises poole kohaga. See on võimalik kahes erinevas juriidilises organisatsioonis, mille liitmise järel tööõigus seda enam ei lubaks ning ilmselt tuleb õdede puudus veelgi teravamalt esile.

Praeguses olukorras ongi küsitav, kas suurhaigla parandab Tallinna ja Eesti meditsiini. Sest suurhaigla ei ravi iseenesest kedagi, ravivad arstid ja õed, kel peab olema motivatsioon oma tööd teha. Kuid meenutame, et soomlaste ekspertiis on leidnud, et 186 000 ruutmeetrit hõlmaval hoonel oleks vaid üks sissepääs ja liftid pole kergesti leitavad. Peale kõige muu oleks üks uus superhaigla võimalikus sõjaolukorras lihtsamini rünnatav objekt kui eraldiasuvad haiglad.

Seetõttu ei saa Postimees heaks kiita uue suurhaigla ehitamist läbimõtlematult. Tallinna haiglate liitmine üheks juriidiliseks aktsiaseltsiks on mõistlik, kuid vaja on aru saada, millised erialad jäävad linnale ja millised riigile. Seda saab öelda alles pärast vastavat auditit.