KADRI PAAS ⟩ Trumpi viimane provokatsioon: kas Kiievi diili varjus valmistub söönuks saama hoopis Venemaa?

Ameerika Ühendriikide pealinnas toimus 3. mail esimest korda pärast 2022. aasta 24. veebruari Kremli-meelse «Surematu polgu» marss, millega tähistati 80. aastapäeva selle lõppemisest, mida venelased nimetavad Suureks Isamaasõjaks. Foto: Sergei Yumatov / TASS / ZUMA Press

Ameerika Ühendriikide pealinnas toimus 3. mail esimest korda pärast 2022. aasta 24. veebruari Kremli-meelse «Surematu polgu» marss. Ukraina uudisteagentuuri Ukrinform andmetel reklaamiti üritust USA venekeelsete kogukondade seas levitatavate materjalide abil. Marsiga tähistati 80. aastapäeva selle lõppemisest, mida venelased nimetavad Suureks Isamaasõjaks, kirjutab ajakirjanik Kadri Paas.

USAsse pagenud venelasi kutsuti Valge Maja lähedal asuvale Lafayette'i väljakule. Sealt liiguti mööda Pennsylvania puiesteed Teise maailmasõja mälestusmärgi juurde. Üritusel esitati nõukogudeaegseid laule ja vehiti punaarmeelaste portreedega. Reklaamides kasutati Nõukogude sümboleid ja musta-oranži Püha Georgi linti – kujundeid, mis Eestis on ära keelatud, sest seonduvad okupatsiooni, terrori ja genotsiidiga.

See oli üks paljudest provokatiivsetest episoodidest, millele president Donald Trump viimaste kuude jooksul moraalse heakskiidu andis, nimetades Ukraina riigipead diktaatoriks, süüdistades teda suure sõja alustamises ja katkestades USA relvaabi, võimaldada venelastel tappa valimatult Ukraina rahulikke elanikke ööl ja päeval kõigega, mis põletab ja purustab.