:format(webp)/nginx/o/2023/03/17/15205234t1hf7e9.jpg)
Juba 1965. aastal hoiatas matemaatik ja krütpoloog Isadore Jacob Gudak (paremini tuntud kui I. J. Good): «Üliintelligentse masina loomine on inimese viimane leiutis – kui just masin ei otsusta teisiti.» Paljud teadlased ja ulmekirjanikud, nagu Isaac Asimov («I, Robot») ja Stanley Kubrick (2001: «Kosmoseodüsseia», HAL 9000), on mänginud mõttega, et tehisintellekt (AI) võib kunagi saada teadlikuks. Kui masin käitub nagu inimene, kas ta siis on…inimene, mõtiskleb Jüri Toomepuu.
Tänapäeval ei hinga oht enam aurumasina torust, vaid hiilib välja jahutatud serveriruumist, kus algoritmid õpivad mõtlema – või vähemalt simuleerima mõtlemist. See ei ole enam ulme, vaid reaalne teaduslik ja filosoofiline dilemma, mille lahendamine võib määrata inimkonna tuleviku.