PRIIT TAMRA ⟩ Meil on vaja leida liiklusest üles hälbiva käitumisega liiklejad

Liikluskaamerad loovad teadlikkuse, et kontroll on pidev ja vältimatu – see distsiplineerib ka neid, kes muidu ei pööraks reeglitele tähelepanu. Foto: Toomas Huik

Eestis hukkub liikluses igal aastal kümneid inimesi. Enamasti mitte seetõttu, et keegi tahtlikult halb oleks, vaid seetõttu, et reegleid eiratakse – vahel teadlikult, vahel hooletusest, vahel rumalusest. Küsimus ei ole pelgalt selles, kes on süüdi, vaid selles, kuidas riske ennetada. Üks tõhusamaid vahendeid selleks on liiklusjärelevalve kaamerad, kirjutab liiklusvaldkonna asjatundja​ Priit Tamra.

Tundub tühine – sõita natuke üle kiirusepiiri või lipsata foori alt läbi «hilise rohelisega» ja pole legendaarsemat vastust joobnud juhtide suust, kui «eile kaks õlut/pokaali võtsin söögi kõrvale». Kuid liikluspilt, ja ma arvan, et ka statistika, räägivad teist keelt: väikestest rikkumistest kasvavad ajapikku välja olukorrad, kus keegi saab viga või hukkub.

Kui õigusrikkumised jäävad korduvateks ja karistuseta, on vaid aja küsimus, millal tuleb järgmine ohver. Käitumispsühholoogia räägib «vahelejäämise tõenäosusest»: kui inimene ei tunne reaalset riski vahele jääda, kipub ta reegleid ignoreerima. Liikluskaamerad muudavad seda loogikat. Nad loovad teadlikkuse, et kontroll on pidev ja vältimatu – see distsiplineerib ka neid, kes muidu ei pööraks reeglitele tähelepanu.