JUHTKIRI ⟩ Valimiste erinevad trumbid

Päeva karikatuur, 5. mai. Foto: Urmas Nemvalts

Kanada ja Austraalia valimised läksid sarnase mustri järgi. Rumeenias läheb omajagu teisiti. Aga põhjused on samad.

Kanada sellel nädalal toimunud valimistel võitis Mark Carney juhitud liberaalne partei, mis küll parlamendis enamust ei saavutanud, ent sai piisava hulga kohti, et valitsus moodustada. Veel möödunud aasta lõpul oli kõigi küsitluste järgi pikalt ees konservatiivne partei.

Kuid pärast Donald Trumpi ametisse astumist USA presidendina langes konservatiivide populaarsus Kanadas järsult, sest neid seostati Trumpi poliitikaga. Ja valimiste järel kaotasid nii peamise opositsioonipartei, konservatiivide esimees Pierre Poilievre kui ka väiksema Uue Demokraatliku partei esimees Jagmeet Singh oma koha parlamendis.

Sarnaselt kulgesid valimised ka Austraalias. Valitsev vasaktsentristlik leiboristide partei saavutas ülekaaluka võidu. Peaminister Anthony Albanese, kelle populaarsus oli aasta alguses rekordmadalal, jääb endiselt ametisse, esimese valitsusjuhina üle 20 aasta, kes võitis järjest kahed valimised. Opositsioonilise rahvuslik-liberaalse koalitsiooni juht Peter Dutton jäi aga ilma oma kohast parlamendis.

Ka Peter Duttonit seostati Austraalias Trumpi poliitikaga. Nagu Poilievre püüdis ka tema Trumpist distantseeruda, kuid edutult. USA president on lihtsalt nii Austraalias kui ka Kanadas nii ebapopulaarne, et seos temaga tõi kaasa hävitava valimiskaotuse parteile, mis kõigi muude näitajate järgi pidanuks võidu saama.

Maailma, eeskätt USA poliitika on ilmselgelt hakanud mõjutama teiste riikide valimisi.

Rumeenia presidendivalimistel mängib Trumpi efekt tõenäoliselt teist rolli. Novembris toimunud esimese vooru, mille võitis populist Calin Georgescu, tühistas põhiseaduskohus, kuna võitja sai sotsiaalmeedias toetust Vene luurelt. See otsus tekitas Rumeenias palju pahameelt ja selle vastu võttis sõna ka USA asepresident JD Vance.

Georgescul pole seekord võimalik osaleda, kuid valimistel on favoriit George Simion, kes on kandidaatidest talle ideoloogiliselt lähim. Kui ükski kandidaat ei saa üle 50 protsendi häältest, siis lähevad kaks võitjat teise vooru, kus arvamusküsitluste järgi peaks minema tihedaks rebimiseks. Kuid Rumeenia arvamusküsitlused on varem sageli olnud ebatäpsed.

See kõik annab märku, et maailma, eeskätt USA poliitika on ilmselgelt hakanud mõjutama teiste riikide valimisi. Lisame sinna juurde veel pingelise julgeolekuolukorra ja saame komplekti, kus inimeste valikud võivad järsult muutuda. Maailm on muutunud ebakindlamaks ja sellega tuleb meil arvestada.