/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/05/02/16817296t1had0e.jpg)
- Eesti on maailmas pressivabaduselt teisel kohal.
- Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti pressivabaduselt esikohal.
- Murekohti ent jätkub.
Eesti tõus teisele kohale üleilmses pressivabaduse indeksis on märkimisväärne saavutus meie noorele demokraatiale. Samas ei saa mööda ka pressivabadusega seotud murekohtadest.
Meediaorganisatsiooni Piirideta Reporterid 2025. aasta pressivabaduse indeksis on Eesti teisel kohal, tõustes võrreldes eelmise aastaga kuuendalt kohalt neli kohta ülespoole. Indeksi eesotsas on Norra, mis tähendab, et Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti pressivabaduse poolest esikohal.
Üleilmse pressivabaduse indeksi teise koha valguses tasub meenutada põgusalt teekonda, mille Eesti on läbi teinud. Eesti demokraatiat, sh pressi- ja sõnavabadust on hinnanud lugematud organisatsioonid, sest meis kahtlejaid oli palju. Euroopa Liitu astumiseks pidi Eesti täitma Kopenhaageni kriteeriumid, mille osaks oli ka pressivabadus. Nüüd võib Eesti ise pidada loenguid mitmetele teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kus pressivabadusega pole just kõige paremad lood.
Sõna- ja pressivabadus on kaasaegse demokraatia nurgakivid. Kodanike informeeritus oma riigis toimuvast tähendab valikuvabaduse alahoidmist, mis on vajalik demokraatlikeks valimisteks. Ausad ja vabad valimised tähendavad ka ausat ja vaba informatsiooni.
On valitsuse ülesanne tagada, et see informatsioon jõuaks võimalikult paljude kodanikeni. Üheks selliseks tagatise väljundiks on kojukanne – ehkki enamik inimesi saab oma info audiovisuaalselt, tuleb austada ka neid inimesi, kes on otsustanud tellida koju paberlehte. Kuid paberlehe hind läheb üles, kui kojukande hind kasvab. Lõpuks seisavadki ajalehed silmitsi probleemiga, et lehe trükkimine pole enam rentaabel.
Sõna- ja pressivabadus on kaasaegse demokraatia nurgakivid. Kodanike informeeritus oma riigis toimuvast tähendab valikuvabaduse alahoidmist, mis on vajalik demokraatlikeks valimisteks.
Paberleht – eriti kohalik leht – aitab tugevdada ka kogukonnatunnet. Ukraina täiemahuline sõda ning ka elektrikatkestus Hispaanias ja Portugalis on näinud, et informatsioon ei pruugi audiovisuaalselt inimesteni jõuda ja järele jääb kas ajaleht või patareidega töötav raadio. Ajaleht muidugi eeldusel, et ka trükikoda saab töötada autonoomse elektriga.
Piirideta Reporterid märgib oma ülevaates Eesti kohta veel, et «eraandmeid kaitsvad seadused on saanud hiljuti ettekäändeks Eesti võimudele piirata üha enam meedia juurdepääsus avalikule informatsioonile». Siin on kahtlemata arenguruumi, näeme ju liigagi tihti, kuidas täiesti kahjutud dokumendid on muudetud ametkondliku kasutamise piiranguga ajakirjandusele ligipääsmatuks. Ei tohi unustada ka prokuratuuri katset trahvida ajakirjanikke.
Ehkki Eesti on pressivabaduse indeksis tugeval kohal, on olukord maailmas halvenenud. Demokraatia ja koos sellega ka pressivabadus teevad vähikäiku. Meie ülesanne aga on oma asjad siin korras hoida.