JUHTKIRI ⟩ Kuidas jääda ellu elektrita

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Hispaania ja Portugali elektrikatkestus on õppetund ka Eestile.
• Elektrita olles on parim lahendus välisühenduseks patareidega töötav raadio.
• Hea on varuda koju toitu ja vett, juhuks kui elekter ära läheb.

Esmaspäevane elektrikatkestus Hispaanias ja Portugalis oli üle aastakümnete Euroopa suurim üleriigiline elektrikatkestus. See on õppetund, mis tõestas, et Eesti jõupingutused elektrienergia avariivarustuse tagamiseks enne desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust on olnud õiged ning neid tuleb jätkata.

Kartsime ju meiegi ühe stsenaariumina üleriigilist elektrisüsteemi kokkukukkumist, mille järel oleks ka meil juhtunud kõik see, mis juhtus Hispaanias ja Portugalis. Inimesed jäid rongidesse ja liftidesse kinni. Tanklad ei töötanud ning polnud võimalik saada kütust. Enamik poode sulges uksed, sest kassad ei töötanud. Sularaha muutus hindamatuks. Internetiruuterid lülitusid välja ning mobiilne andmeside oli ülekoormatud ja häiritud. Teatud aja pärast hakkasid tühjenema mobiilside tugimastide akud.

Teisisõnu, kaos oli täielik. Leevendust pakkusid üksnes need tanklad ja poed, kus olid avariigeneraatorid. Kuid neid ei olnud palju.

Eesti ja Ibeeria poolsaare elektrisüsteemil on kaks sarnasust. Esiteks, süsteemil on vähe välisühendusi. Teiseks, süsteem on tsentraalne, mitte hajutatud. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kui läheb trumm, lähevad ka pulgad ja kõik mattub pimedusse.

Eesti on elektri avariivarustuse tagamiseks juba palju ära teinud, kuid palju on veel teha. Ning need sammud tuleb astuda, mida varem, seda parem. Näeme, mis juhtub moodsas ühiskonnas, kui kaob elekter ja internet. Õnneks kestis Hispaania ja Portugali katkestus üksnes päeva, ent mis siis, kui see oleks kestnud neli päeva, nagu juhtus Venezuelas? Meenutame, et sajandi alguse suured regionaalsed elektrikatkestused Põhja-Ameerikas kestsid samuti päevi. Ja meie oleme paraku geopoliitilises asukohas, kus peame arvestama võimalusega, et võime samuti kaotada elektri ja interneti pikemaks ajaks.

Eesti on elektri avariivarustuse tagamiseks juba palju ära teinud, kuid palju on veel teha. Ning need sammud tuleb astuda, mida varem, seda parem.

Kriisivarude vajalikkusest on räägitud palju ja kaua, ent nüüd võiks seda kõike taas meelde tuletada. Hispaania ja Portugali kogemus õpetab, et interneti kadudes ja mobiilse andmeside häirudes ei ole mobiiltelefonid esmane infokanal, seda enam, et nutitelefonid mõne aja jooksul tühjenevad. Neid oli võimalik küll laadida autodes, kuid see eeldas kütuse olemasolu.

Kõige olulisemaks sidepidamisvahendiks osutus vana hea raadio. Raadiojaamad lõpetasid tavapärased programmid ning edastasid vaid olulist kriisiinfot. Elanikkond sai seda kuulata autoraadiotest või patareiga raadiotest, kui kellelgi juhtus selline olema. Televisiooni tähtsus info levitajana oli elektri kadudes peaaegu olematu.

Niisiis, ka Eestis peaks igas kodus olema patareidel töötav raadio. Teiseks, meil on vaja rohkem avariigeneraatoreid tanklatesse ja poodidesse. Kolmandaks, peame läbi mõtlema elektriraudtee rongide evakuatsiooni, eriti talvel. Muidugi on neid hädapäraseid elektril baseeruvaid teenuseid veel palju, mille hädavajalikkusest saame aru alles nende kadumise korral. Mõistlikum on olla ootamatusteks valmis kui hakata probleemide tekkides paanitsema.