Ivar Kruusenberg ⟩ Häirekella kaja Ibeeria poolsaarelt

Hispaania pealinn õhtuhämaruses. Foto: Anita Kostap

• Vajame põhimõttelist muutust selles, kuidas me energiajulgeolekust mõtleme ja seda ehitame.
• Hajutatud energiasalvestus pakub kohest varutoiteallikat.
• Ärgem oodakem järgmist elektrikatkestust. Aeg tegutseda on praegu.

Häirekellad kõlavad üle Euroopa. Märtsis peatus Euroopa suurim lennujaam Heathrow, aprillis lülitusid vooluvõrgust välja Hispaania ja Portugal. Need ei ole isoleeritud juhtumid; need on sümptomid sügavamast haavatavusest, mis on omane meie järjest tsentraliseeritumatele energiasüsteemidele, kirjutab PowerUP Energy Technologiesi asutaja Ivar Kruusenberg.

Häirekellade kaja tuleks kasutada õppetunniks – me vajame põhimõttelist muutust selles, kuidas me energiajulgeolekust mõtleme ja seda ehitame.

Liiga kaua on meie energiainfrastruktuur rajatud suuremahulise, tsentraliseeritud energiatootmise ja ülekande mudelile. See mudel, olles tavatingimustes tõhus, loob ühekordseid rikkekohti, millel võivad olla katastroofilised ahelreaktsioonid, kui süsteemi panevad proovile ootamatud sündmused – olgu selleks tulekahju olulises alajaamas, ekstreemsed ilmastikutingimused või pahatahtlik tegevus.

Heathrow' kaos, mis põhjustas lennuliikluse seiskumise lokaalse elektrikatkestuse tõttu, ja Ibeeria poolsaare halvatus, mis oli tingitud ulatuslikumast võrguhäirest, illustreerivad ilmekalt seda ebakindlat sõltuvust.

Tulemus: elutähtsad teenused seiskusid, transport peatus ja miljonite inimeste elu paisati segadusse. See rõhutab kriitilist tõde: maailmas, kus seisame silmitsi üha kiirema kliimamuutusega, ja ebastabiilses geopoliitilises olukorras ei saa me panustada ainult traditsioonilisele, tsentraliseeritud elektrivõrgule.

Just siin tuleb esile hajutatud energiasalvestuse pakiline vajadus.

Kujutage ette tulevikku, kus kodud, ettevõtted ja elutähtis infrastruktuur ei sõltu ainult ühest, kaugest energiaallikast, vaid neid toetavad ühelt poolt üha lokaalsem tootmine ja teiselt poolt lokaalsed energiasalvestuse lahendused.

See on hajutatud energiasalvestuse lubadus – akude, vesiniku ja muude salvestustehnoloogiate paigutamine energiatarbimise kohtade lähedale.

Kuidas see otseselt lahendab hiljutiste sündmuste paljastatud haavatavusi?

Hajutatud energiasalvestus pakub kohest varutoiteallikat. Kui tsentraliseeritud võrk ütleb üles, saavad lokaalsed salvestussüsteemid sujuvalt tööle hakata, hoides katkestusteta töös elutähtsad teenused, nagu telefoniühendused või tagades ravimite säilimise külmas. See leevendab kohest kaost ja annab väärtuslikku aega võrguoperaatoritele probleemi tuvastamiseks ja lahendamiseks.

Kui integreerime rohkem taastuvaid energiaallikaid nagu päike ja tuul – mis on olemuselt kõikuvad –, muutub hajutatud salvestus asendamatuks.

Lisaks suurendab hajutatud salvestus võrgu stabiilsust, ladustades üleliigset energiat suure tootmise ajal ja vabastades seda tarbimistippude ajal, aitavad need süsteemid tasakaalustada võrku ja vältida selliseid pinge kõikumisi või ülekoormusi, mis võivad põhjustada laialdasi katkestusi – n-ö energiavõrgu amortisaatorid.

Kui integreerime rohkem taastuvaid energiaallikaid nagu päike ja tuul – mis on olemuselt kõikuvad –, muutub hajutatud salvestus asendamatuks. See võimaldab meil salvestada puhast energiat siis, kui seda on palju, aidates kaasa ka energiasuveräänsusele.

Võttes arvesse Eesti ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid ja hiljutise sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrguga, mis tõi kaasa uusi võrgu stabiilsusnõudeid, on hajutatud tootmine ja salvestus ülioluline komponent nii energiajulgeoleku kui ka rohepöörde õnnestumiseks.

Nende häirivate sündmuste eskalatsiooni vältimiseks vajame kooskõlastatud pingutust hajutatud energiasalvestuse tehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamiseks. See nõuab:

• Toetavat riiklikku poliitikat. Stimuleerivaid meetmeid (nt investeeringutoetused strateegiliselt hädavajalikes sektorites nagu telekommunikatsioon), regulatiivseid raamistikke (nt salvestuslahenduste võrku ühendamise lihtsustamine) ja võrgu ajakohastamise initsiatiive, mis soodustavad energiasalvestuse kasutuselevõttu kõikidel tasanditel.
• Investeeringuid innovatsiooni. Pidev uurimis- ja arendustegevus energiasalvestuse tehnoloogiate kulutõhususe, tõhususe ja eluea parandamiseks. Positiivse sammuna siinkohal tuleb kindlasti mainida valitsuse hiljutist otsust vesinikutehnoloogiate arenduskeskuse loomiseks Metroserdi juurde.
• Koostööd sektorite vahel. Tihedam koostöö energiaettevõtete, tehnoloogiafirmade, poliitikakujundajate ja linna planeerijate vahel, sealhulgas ühisprojektid ja katseprogrammid hajutatud salvestuse integreerimiseks üldisesse infrastruktuuri arendusse.
• Teadlikkuse suurendamist. Ettevõtete ja tarbijate harimist energiasalvestuse lahenduste rakendamise eeliste ja praktilisuse kohta teavituskampaaniate ja näidisprojektide tutvustamise kaudu. Ka Eesti kodudes ja ettevõtetes kasvab huvi salvestuslahenduste vastu, mis annab lootust vastupidavama tuleviku ehitamisel.

Heathrow', Hispaania ja Portugali katkestused ei ole lihtsalt tehnilised rikked; need on kiireloomulised üleskutsed tegutseda. Need rõhutavad vajadust liikuda kaugemale hapra, tsentraliseeritud mudeli juurest ja ehitada vastupidavam, hajutatud energia tulevik.

Hajutatud energiasalvestus ei ole lihtsalt täiendav tehnoloogia; see on selle uue paradigma põhimõtteline ehitusplokk – ülioluline investeering meie kollektiivsesse julgeolekusse ja heaolusse. Ärgem oodakem järgmist elektrikatkestust. Aeg tegutseda on praegu.