SIIM KINNAS ⟩ Õpime ajudest kulda kaevandama!

Kui me intellektuaalomandi oskusi nutikalt kasutame, polegi meile ehk oma Nokiat vaja. Foto on illustratiivne. Foto: Wolf von Dewitz

Kallimaks kui kullakoormaid tuleb tarkust tunnistada, ütleb eesti vanasõna. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on see tänapäeval veel rohkem tõsi kui toona, mil see mõte välja käidi. Infoajastul on väärtuslikuks osutunud mitte ainult tarkus ise, vaid ka näiteks need andmed ja teadmised, mida selle tarkuseni jõudmiseks koguti ning kuidas seda ettevõtluses, ühiskonnas, valitsemises jne kasulikult kasutusele võtta, kirjutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus​e (EISA) tehnoloogiasiirde arendusjuht​ Siim Kinnas.

Maailma intellektuaalomandiorganisatsiooni WIPO hinnangu (2017) kohaselt loovad intellektuaalomand ja muu immateriaalne vara väärtusahelates toodetavatele ja kaubeldavatele toodetele keskmiselt kaks korda rohkem väärtust kui materiaalne kapital. Nii ei olegi ime, et investeerimispank Ocean Tomo 2020. aasta hinnangul moodustas Euroopa SP300 indeksi ettevõtete väärtusest 70 protsenti nende immateriaalne vara – st. ettevõtete mittemateriaalsed varad, mille sekka lisaks õigustega kaetud intellektuaalomandile kuuluvad ka brändi väärtus, ärisaladused, andmed, töötajate kompetentsid jne. Peamiselt USA ettevõtetest koosneva SP500 indeksi korral oli see näitaja üle 90 protsendi. Eesti ettevõtete registreeritud põhivarast moodustab immateriaalne põhivara statistikaameti andmetel kõigest umbes viis protsenti.

Veel kord – kui maailma edukaimate, börsil noteeritud ettevõtete edust 90 protsenti sõltub nende immateriaalsest varast, siis Eesti ettevõtetel on immateriaalset vara vaid viis protsenti põhivarast. Käärid on suured ja seega on immateriaalse vara abil meie ettevõtete potentsiaali võimalik kasvatada väga palju.