RAIT MARUSTE ⟩ Presidendi veto kirikuseadusele: milles tegelikult häda on?

Rait Maruste Foto: Urmas Luik

Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine on tekitanud mõistmatust ja üsna teravaid reaktsioone. Põhjus selleks on Eesti seadusloomele tüüpilises hädas ehk ülereguleerimises. Eriti seaduse tasemel õigusaktides, kirjutab endine riigikohtunik Rait Maruste (RE).

Seadustega püütakse anda regulatsioon võimalikult detailselt ja kõikehõlmavalt. Kas tuleb see ebapiisavast õigusharidusest, ülipüüdlikkusest või omaenda ebakindluse varjamisest, pole siinkohal oluline. Paraku on see samal ajal ukse avamine dubleerimisele, mitmeti mõistetavusele, mõne detaili mittemärkamisele jmt. Taoline ülereguleerimine, vastupidi teksti koostajate arvamusele-ootustele, mitte ei lahenda probleeme, vaid loob neid tihti juurde. Presidendi vetos on sellele ka tähelepanu juhitud.

Riigikogus seaduseelnõu menetlemise dokumentidega tutvumine näitab, et eelnõu muudatusettepanekute hulgas oli ka ettepanek, mis sobinuks oma üldistuse astme, regulatsiooni hõlmavuse ja eesmärgi suhtes seadusesse ning jätnuks seaduse rakendamise üksikjuhtumitele juba olemasolevate seaduste jm õigusaktide, riigihalduse ja kohtute lahendada.