RAIT MARUSTE ⟩ Presidendi veto kirikuseadusele: milles tegelikult häda on?

Rait Maruste Foto: Urmas Luik

• Ülereguleerimine loob tihti probleeme juurde.
• Kirikute ja koguduste seadusele oli tehtud muudatusettepanek, mis oleks sobinud seadusesse.

Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine on tekitanud mõistmatust ja üsna teravaid reaktsioone. Põhjus selleks on Eesti seadusloomele tüüpilises hädas ehk ülereguleerimises. Eriti seaduse tasemel õigusaktides, kirjutab endine riigikohtunik Rait Maruste (RE).

Seadustega püütakse anda regulatsioon võimalikult detailselt ja kõikehõlmavalt. Kas tuleb see ebapiisavast õigusharidusest, ülipüüdlikkusest või omaenda ebakindluse varjamisest, pole siinkohal oluline. Paraku on see samal ajal ukse avamine dubleerimisele, mitmeti mõistetavusele, mõne detaili mittemärkamisele jmt. Taoline ülereguleerimine, vastupidi teksti koostajate arvamusele-ootustele, mitte ei lahenda probleeme, vaid loob neid tihti juurde. Presidendi vetos on sellele ka tähelepanu juhitud.

Riigikogus seaduseelnõu menetlemise dokumentidega tutvumine näitab, et eelnõu muudatusettepanekute hulgas oli ka ettepanek, mis sobinuks oma üldistuse astme, regulatsiooni hõlmavuse ja eesmärgi suhtes seadusesse ning jätnuks seaduse rakendamise üksikjuhtumitele juba olemasolevate seaduste jm õigusaktide, riigihalduse ja kohtute lahendada.

Taoline ülereguleerimine, vastupidi teksti koostajate arvamusele-ootustele, mitte ei lahenda probleeme, vaid loob neid tihti juurde. Presidendi vetos on sellele ka tähelepanu juhitud.

Muudatusettepanek oli selline, mis keelanuks usulisel ühendusel juhinduda sellisest välismaise füüsilise või juriidilise isiku otsusest, mis kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu kasutamisele või vägivallale.

Põhimõtte sõnastust saaks ehk veel lihvida ja paremaks teha, kuid oluline on põhimõtte ja eesmärgi selge sõnastamine. Sellest põhimõttest ja eesmärgist kõrvalekaldumistele reageerimise ja rikkumisele reageerimiseks on meil olemas asjakohane põhiseaduslik alus, korra kaitse ja karistusõiguslik normistik ja institutsionaalne võrgustik.