:format(webp)/nginx/o/2018/05/31/7874788t1hd1b0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/23/16795105t1he6b9.jpg)
- Imestama paneb, et ameeriklaste kaitsetollid on põhjustanud üldise hukkamõistu.
- Suurvõimudest on USA ainuke, mis moodustab terviku – tal on olemas nii tooraine kui tehnoloogia.
- Ameeriklased tahtsid raha väljavoolu tõkestada ja selleks kaitsetolle kehtestada juba aastaid varem.
Kaasaegses maailmas inimesed ja kapital saavad vabalt liikuda. See asjaolu tagab, et tootmine paigutub ümber soodsamatesse piirkondadesse ja toodang on madalaima omahinnaga, kirjutab matemaatikadoktor Tiit Riismaa.
Kui selline protsess jätkuks, oleks kaugemas tulevikus teoreetiliselt elatustase piirkonniti kogu maailmas ühesugune ja inimeste rändamine parema elu otsingul peatuks. Termodünaamika põhimõtete järgi oleks selle nähtuse nimi soojussurm – temperatuur oleks kõikjal ühesugune ja soojusliikumine lakanud.
Aga riigid püsivad paigal ega saa kapitaliga mööda maailma kaasa liikuda. See asjaolu omakorda tähendab, et piiriülene kaubandus ei püsi tasakaalus. Eksport võib ületada impordi ja ka vastupidi. Ka jõukates riikides, kus inimeste ostujõud on kõrge, põhjustab see jooksevkonto puudujäägi – import on suurem kui eksport. See tähendab, et raha hakkab ka jõukamatest riikidest välja voolama ja nende inimeste elatustaseme kasvu piirama. Parlamendid ja valitsused on kohustatud sellele adekvaatselt reageerima. Rahumeelselt saab seda protsessi peatada kas valuuta devalveerimisega või siis kaitsetollidega, kui imporditavale kaubale kehtestada täiendavad maksud.
Dollari kui maailmaraha – baasvaluuta ja reservvaluuta – kursi isegi sujuv muutmine oleks tõenäoliselt ettenägematute tagajärgedega ja võib kaasa tuua üleilmse kaose. Seega sobiksid ameeriklastele raha väljavoolu pidurdamiseks ainult tollimaksud. Ütlematagi selge, kui dollar oleks tavaline rahvuslik valuuta, oleksid nad selle juba varem devalveerinud ega tegeleks tollimaksudega. Imestama paneb, et ameeriklaste kaitsetollid on põhjustanud üldise hukkamõistu, kuid sama mõju on klassikaliste valuutade devalveerimistel ja samuti Brüsseli abirahadel. Kavandatav protektsionism tollide kaudu kahtlemata muudab rahvusvahelist tööjaotust ja tõstab toodangu omahinda. Kõikidele toodetele ühesugused tollimäärad mõjuvad USA väliskaubandusele samamoodi kui dollari devalveerimine sellesama tariifi võrra, kuid jätaks dollari devalveerimata ja seega üleilmse rahasüsteemi terveks.
Ütlematagi selge, et igal riigil on võõrandamatu õigus kaitsta end väliskaubanduse puudujäägi eest.
2024. aastal on olnud USA väliskaubanduse defitsiit Euroopa riikide suhtes 350 miljardit dollarit. Sellise summa võrra olid eurooplased ameeriklastele kaupa rohkem müünud kui ise sealt ostnud ja sellega 350 miljardit dollarit Ameerikast Euroopasse viinud. Arvamus, et ameeriklasi kasutati ära ja neilt nimetatud summa sisse vehiti, on tugevasti moonutatud. Aga vastab tõele, et eurooplased nimetatud summa ulatuses võtsid ameeriklastelt töö, tegid selle ise ära ja müüsid töö viljad ameeriklastele. Euroopasse jäi selle töö käigus tekkinud tulu ja ameeriklased mõistagi jäid sellestsamast tulust ilma. Ometigi ostsid ameeriklased selle kauba, mida nad ise polnud loonud, ära. Niiviisi saab teha ainult omamaise toodangu või vana rasva arvelt. On omamoodi paradoks, et odavama välismaise kauba ostmiseks raha sisuliselt ei jätku, kuid jätkub kallima kodumaise kauba jaoks. Jätkub sellepärast, et kodumaise kauba tootmise pealt on tulu teeninud nii selle riigi inimesed, ettevõtted kui riigikassa.
Ütlematagi selge, et igal riigil on võõrandamatu õigus kaitsta end väliskaubanduse puudujäägi eest. Aga kui eurooplased kehtestavad Ameerikale kaitsetollid ka jooksevkonto ülejäägi pealt ainuüksi sellepärast, et ameeriklased neile kehtestasid, siis seadusega keelatud see teguviis pole, kuid on üsna põhjendamatu ja amoraalne. See viib tegelikult mõlemapoolse tariifide tõstmiseni ja teoreetiliselt ei pruugi peatuda enne, kui kaubavahetus Euroopa ja USA vahel üldse lakkab. Päriselt seda muidugi ei juhtu. Maailma suurvõimudest on USA ainuke, mis moodustab terviku – tal on olemas nii tooraine kui tehnoloogia. Ülejäänud kolm tervikut ei moodusta ja iseseisvalt hakkama ei saa. Euroopal ja Hiinal on tehnoloogia, kuid mõlemal napib toorainet. Venemaal on tooraine, kuid napib tehnoloogiat. Seega siis tollisõjas puudub Euroopal väiksemgi võimalus ameeriklastest jagu saada. Sellepärast on mõistlik sellist sõda vältida.
Ameeriklased tahtsid raha väljavoolu tõkestada ja selleks kaitsetolle kehtestada juba aastaid varem. Aga nende jõukas ja arvukas proletariaat oli harjunud tarbima head Euroopa toodangut, sõitma väga heade Saksa autodega, ei tahtnud kaitsetollidest midagi teada ja valis ühe omasuguse, Joe Bideni nimelt, presidendiks. Raha väljavool jätkus ja on vahepealsete aastate jooksul praeguseks kasvanud juba astronoomiliste summadeni. Ere näide selle kohta, kuidas probleemide lahendamise edasilükkamine on neid kasvatanud.
Kaitsetollide ümber keerlev ei ole ka eestlastele sugugi võõras. Siin on juba üle kolmekümne aasta räägitud kalast ja õngest. Kaitsetollid Ameerikasse kala endises mahus viia enam ei võimalda. Aga nad koguvad kokku tervest maailmast väga head õnged ja püüavad tulevikus kala ise. Autotööstus tänu oma suurtele mahtudele ja laiale komponentide spektrile ütleb kogu majanduse kohta üsna palju. Palju, muu hulgas tulevikus sakslased, oma autosid ameeriklastele praeguses mahus enam müüa ei saa. Aga nad saavad ehitada sinna oma autotehased. Tehaste omanike tulu see ei muuda. Aga kogu ülejäänud autotootmise ümber keerlev tulu läheb Saksamaalt ameeriklastele, nende ettevõttele ja riigikassasse.
Selline territoriaalne isemajandus kergitab küll hindu, aga suurendab ka sissetulekuid.
Ameerika jooksevkonto puudujääk hakkab vähenema. Paraku tootmise üleviimine Ameerikasse võtab palju rohkem aega, kui valmistoodangu viimine üle Atlandi võtaks. Sellepärast ei saa kaitsetolle kehtestada ootamatult ja järsult. Üks Ameerika selge põhimõte on arusaadav juba praegu – tulevikus toodetakse kaup sealsamas riigis ja nendesamade inimeste poolt, kes selle lõpuks ka ära tarbivad. Sama põhimõte sisaldab ka ekvivalentset kaubavahetust. Selline territoriaalne isemajandus kergitab küll hindu, aga suurendab ka sissetulekuid. Võib arvata, et senisest kõrgem hinnatase, nii nagu kas või Norras ja Šveitsis, hoiab ka võõrad Ameerikast eemal paremini kui piiritara.