JUHTKIRI ⟩ Palgatõusu riiklikud eeldused

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Praegu pole õige aeg kõneleda riigiametnike palgatõusust.
• Eesti riik elab üle oma võimete.
• Riigieelarve on arusaamatu.

Enne kui mõelda ametnike palkade tõstmisele, tuleks mõelda sellele, kuidas viia riigi kulutused tasakaalu tuludega. Ehk teisisõnu, Postimehe arvates tuleks korda teha riigieelarve.

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) üllatas ERRi «Esimeses stuudios» avalikkust avaldusega, et riigiametnikud vajaksid lähiaastail palgatõusu. Ta ei pidanud jätkusuutlikuks olukorda, et lähiaastail riigiametnike palk ei kasva.

Ligi «unustab» aga ära, et jätkusuutlik pole ka riigi kulutuste ja ametnike hulga kasv. Nii on Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter öelnud, kriiside-eelse aja ehk 2019. aastaga võrreldes on avalik sektor kasvanud 15 000 inimese võrra. Avalik sektor on vedanud ka palgakasvu, aga sellega pole kaasa tulnud ülejäänud majandus ja nii olemegi Sutteri väitel rajamas riiki, mida me ei suuda ülal pidada.

Kas Eesti on kuidagi olemuslikult muutunud, võrreldes 2019. aastaga, kui meil oli 15 000 inimest avalikus sektoris vähem? Ilmselt mitte. Järelikult tuleb hoolikalt läbi mõelda, miks mingisugune ametnik tööle palgati ja teha vastavad korrektiivid. See ei pea olema Elon Muski stiilis tegutsemine, kes pea valimatult teatud USA föderaalametnikke vallandas, vaid rahulik ja läbimõeldud lähenemine Eesti kärpevõimalustele.

Ajal, mil Eesti inimeste sissetulekud vähenevad ja ettevõtjad kurdavad ametnike liigse agaruse üle, on äärmiselt küüniline kõneleda ametnike palgatõusust. Jah, on selge, et teatud ametnikud on riigi toimimiseks vajalikud, aga totrad kampaaniad vaid sunnivad kahtlema ametnike olemasolu õigustatuses.

Peaminister Kristen Michal (RE) on nüüd üritanud Ligi väljaütlemisi mahendada, öeldes, et eeskätt on palgatõusu vajadus hariduse, kultuuri ja sisejulgeoleku valdkonnas. Me kõik oleme näinud, kui raskelt on kulgenud läbirääkimised ühelt poolt valitsuse ja teiselt poolt õpetajate, päästjate ja kultuuritöötajate vahel. Raha, mida jätkub kõrgemate riigiametnike indekseeritud palgatõusuks, on kadunud kui tina tuhka, kui jutuks tulevad õpetajad, päästjad või kultuuritöötajad. Ometi on selge, et need kolm valdkonda kujundavad Eesti riigi nägu nii praegu kui ka tulevikus.

Ajal, mil Eesti inimeste sissetulekud vähenevad ja ettevõtjad kurdavad ametnike liigse agaruse üle, on äärmiselt küüniline kõneleda ametnike palgatõusust.

Aga raha kavatseb valitsus juurde saada maksutõusude ja uute maksude kehtestamisega. Auto registreerimistasu on andnud esimese tagasilöögi, kui kasutatud autode müüjad räägivad, et enamikus on kasutatud autode müük sisuliselt peatunud. Siit taas küsimus, kui jätkusuutlik see kõik on. Samal ajal näeme, et meie naaberriigid ajavad Eestiga võrreldes vastupidist poliitikat.

Sinna juurde tulebki lisada eelarve küsimus. Pole juhuslik, et riigikogus on asunud taas tegutsema riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühm. Postimees soovib ka riigieelarve arusaadavaks muutmist, mille eest vastutab eeskätt rahandusminister.