Andres Metspalu ⟩ Teadustöö rakendamise käänuline tee

Andres Metspalu. Foto: Margus Ansu

Viimasel Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul 23. aprillil rääkis akadeemia president Mart Saarma sellest, et kuigi alusteaduste tase on Eestis kohati väga kõrge, vajaks see rakendusteaduste osas parandamist. Vähe on meil näiteid, kus teaduslik avastus või mõni uus tehnoloogia oleks pannud aluse uuele tootmisharule ja edukale ettevõttele, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli genoomika ja biopankade professor Andres Metspalu.

Näiteks võiks tuua Icosageni, kus akadeemik Mart Ustavi ideed ja patendid on loonud märkimisväärse ja mahuka teadusliku ekspertiisiga ettevõtte Õssu külla. Ehk leiaks veel mõne idufirma näite, aga vähe on loodusteadusele toetuvaid ettevõtteid, mille tootearendus on kallis, rangelt reguleeritud ja võtab palju aega. Tihti on kiusatus müüa selline firma varajases staadiumis, mil selle väärtus ei ole veel kasvanud. Kõik biomeditsiiniga seonduv on tugevalt reguleeritud – laboritele ja tootmisüksustele kehtivad ranged kvaliteedi-, puhtus-, ohutus- jm nõuded, mille täitmine on kallis. Aga idufirmal on raha vähe ja nii liigub osalus tasapisi teadlaste käest omanike kätte. Lõpuks hakkavad juba nemad ettevõtte tuleviku üle otsustama ja leiavad järgmise ostja. Teadlasele jääb sealt üle vähe. On muidugi ka edulugusid, aga harva.

Teisalt on meil ka Bolti-tüüpi ettevõtted ja teised IT lahendustel põhinevad teenused, näiteks piletimüük, mis ei vaja rahvusvaheliseks müügiks USA toidu- ja ravimiameti luba. Neid on kergem rahvusvaheliselt turundada, toode valmib kiiremini ja skaleerida on lihtsam, kuna regulatsioone pole nii palju. Kuigi ka seal on karm konkurents, omad nõuded ja probleemid. Aga neil pole vaja rajada laborit, osta seadmeid ja aparatuuri, taotleda ja saada igasugu lube ja kooskõlastusi. See kõik võtab aega. Seepärast polegi veel Eestis ühtegi «ükssarvikut», mis on rajatud loodusteaduslikule ideele.